Lafaek News-Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, Kinta 04/04/2024, asina nota entendimentu kooperasaun servisu entre Provedor Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) ho Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) hodi haree ba servisu governasaun lokál iha Timor-Leste
Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral fundamenta, asina nota entendimentu ida ho Provedor Direito Humanos e Justiça, tanba provedor ne’e nia mandatu konstituisional hodi haree ba orgaun suku sira, tanba orgaun suku no lideransa komunitariu atributu estadu nian, tanba daudaun ne’e ita halo hela rekrutamentu ba ema na’in (4) kada suku atu fasilita servisu.
“Tanba ita iha dekretu lei ida ba jestaun administrasaun suku, tanba ne’e mak sira ba husu iha provedor kona-ba prosesu administrasaun oras ne’e la lao, tanba prosesu rekrutamentu foin hahú, tanba administrasaun suku fahe tia, sekretariu suku ne’e nia hola parte iha servisu sekretariadu oinsá mak jere xefi suku nomós jere administrasaun ninian, nune’e mós ita iha ofisial ida ba finansas, administrasaun no asuntu sosiais, tanba foin lalais halo rekapitulasaun ida, ita nia númeru populasaun ne’e 1.3, mai husi dadus estatistika, maibé iha suku seidauk aktualiza dadus hirak ne’e, tanba ne’e iha boa-governasaun ida nia tenki hatene ninia populasaun loloos ne’e hira”, Tomás do Rosário Cabral konta.
Nia dehan husi nota entendimentu ida ohin asina, sai hanesan kontratu ida atu halo prestasaun de formasaun nomós kontrolu administrasaun, iha asuntu rua mak tenki konsidera, dekretu lei ida katak livre eskulidu husi xefi suku sira, maibé lei ida fali dehan rekrutadu, tanba ne’e tenki kumpri lei, lei mak bo’ot liu dekretu lei, ida ne’e tenki obdese, tanba rekrutamentu ida ne’e atu hetan kualidade laos kuantidade.
“Ha’u agradese ba akordu ida ne’e, maibé ita la to’o deit iha ne’e, ita kontinua ba oin, tanba iha suku tenki aproveita formasaun iha area tolu ne’ebé hanesan administrasaun, finansas no asuntu sosiais, tanba asuntu sosiais ne’e ita tenki evita autoridade sira ne’e halo atividade polítika, nune’e mós hato’o ba provedor diretos humanos e justiça ho lei foun sekretariu suku ho administrasaun finansas mak jere ona jestaun administrativu no orsamentu suku rasik sira mak tenki jere, nune’e mós orsamentu programa desenvolvimentu nasional suku ka (PNDS), orsamentu balun rai iha ne’eba hodi sai hanesan fundu operasinais suku nian” Tomás do Rosário Cabral, salienta.
Sorin seluk, Provedor Direitos Humanos e Justiça, Virgilio da Silva Guterres, relata husi nota entendimentu ida ne’e (PDHJ), hahú hala’o nia kompetensia ida ne’ebé durante ne’e nunka haala’o, tanba formasaun sempre hala’o bebeik, maibé buat ida ne’e iha provedor nia mandatu posisaun haruka atu halo supervizaun nomós tau atensaun ba polítika públika husi entidade estadu nian, ida ne’e mak durante ne’e la dun halo intervensaun ida ne’ebé makas.
“Husi akordu nota entendimentu ida ne’e, PDHJ, hamutuk MAE, bele kontribui, oinsá hasae koñesimentu no kapasidade ita nia lider lokál sira, liuliu ba xefi suku sira atu sira iha koñesimentu no kapasidade, liuliu iha area sira ne’ebé dala ruma ita nia komunidade sira presiza, iha area sira ne’ebé mosu resolusaun de konflitus, ida ne’e implika katak xefi suku sira tenki iha kapasidade atu halo mediasaun ba kualker disputa ne’ebé mak mosu iha komunidade hanesan sosial nomós rai, tanba rai mak realidade ne’ebé ita nia komunidade sempre hamosu problema, tanba ne’e agradese tebes ba ekipa teknika husi parte rua MAE ho PDHJ, ne’ebé mak prepara halo diskusaun hodi to’o iha dukumentus final hodi asina nota entendimentu”, Virgilio da Silva Guterres agradese.
Nia hatutan, liuhusi koperasaun ida ne’e hametin liu tan ita nia servisu atu hadia prestasaun servisu husi ofisial públiku sira, lideransa komunitariu sira ba ita nia populasaun, nune’e mós aspeitu seluk ne’ebé dala ruma politiku oituan, liga ba asaun sira ne’ebé ita rona bebeik iha lidersuku sira mak tendensia ka halo vingansa polítika involves liñapolítika iha prestasaun servisu, tanba ita iha ema balun keixa katak xefi suku balun lakoi fó atendimentu ba komunidade, tanba komunidade ne’e sira identifika katak husi partidu seluk, entaun husi formasaun ka akordu nota entendimentu ne’ebé ita halo, buka atu halakon intervensaun hirak ne’e. Nia hakotu.
Jornalista : Crispin de J. Amaral.
Editór : Agapito de Deus




