Lafaek News—Tuir fasilitador Permakultura Timor Leste (PERMATIL), Sebastião Mendes Pereira, konservasaun agrikultura nu’udar fatór importánsia ba sosiedade ho objetivu fundamental diminui importasaun hasa’e kreximentu sobernia alimentar.
Fasilitadór PERMATIL argumenta, kada tinan sempre iha problema agrikultura, maske governu investe osan liu husi orsamentu jerál estadu investe ba setór agrikultura, maibé realidade laiha produsaun diak hodi fornese iha rai laran no rai liu.
“Atu buka solusaun ba ida ne’e, ita tenki iha tékniku konservasaun agrikultura ne’ebé diak nune’e sai hanesan solusaun ida ne’ebé di’ak liu, tanba ita lori fila-fali material lokal nomós sasan lokal sira ne’ebé iha, atu nune’e solusiona ita nia problema rasik, tanba iha ita nia prátika ne’e simplesmente hanesan ita fó formasaun ba partisipante sira ne’ebé mai tuir atividade akampamentu juventude permakultura, atu nune’e sira komprende kona-ba lala’ok husi konservasaun agrikultura ne’e la’o oinsá, atu nune’e materia ne’ebé sira aprende durante semana ida nia laran, liuhusi teoria ho Pratika,” Sebastião sublina.

Nia dehan, konservasaun agrikultura ho nia prinsipiu mak labele tesi, labele lere no labele sunu, ho ida ne’e bele uza alternativu hodi buka solusaun ba material orgániku sira ne’ebé eziste iha ida-idak nia horik fatin, juventude perkultura sira sei aprende kona-ba adubus ben no adubus maran ne’ebé uza material lokal sira ne’ebé eziste iha sira nia fatin, atu nune’e sira habokur fila-fali rai krekas nomós bele solusiona problema produsaun iha area ida-idak nian.
Konservasaun agrikultura agora da-daun implementa ona iha fatin lubuk ida, liuhusi ajénsia FAO, nomós ajensia sira seluk inklui Permatil rasik, atu nune’e fasilita ona komunidade sira kona-ba implementasaun konservasaun agrikultura, iha munisipiu Bobonaru no Aileu, hanesan ajénsia FAO, da-daun ne’e sira halo hela iha munisipiu Manufahi, postu Natarbora, tan ne’e Permatil mós agora implementa ona temátiku ida ne’e, sai hanesan temátiku prinsipál iha akampamentu atu nune’e hanorin juventude sira iha koñesimentu kona-ba konservasaun agrikultura hodi solusiona problema agrikultura iha Timor-Leste.
Frangelina Marques, nu’udar partisipante iha akampamentu refere, hatetennia parte sente kontente ho atividade akampamentu juventude permakultura, tanba liuhusi atividade ne’e rasik bele aprende kona-ba konservasaun agrikultura, aprende durante semana ida nia laran, bele lori fila fali ba ida-idak nia suku no aldeia hodi aplika.
Frangelina dehan tan, konservasaun agrikultura hanesan parte importante ida ba komunidade sira, hanesan preparasaun ba fini, bee no rai, hanesan ema agrikultura tenki iha fini hanesan, batar, koto, no hare, nune’e to’o tempu ne’ebé presiza atu kuda, la buka tan ona fini.
“Ha’u senti kontenti no orgullu bele mai partisipa iha atividade ne’e rasik, tanba durante ne’e ami rona deit mak barak I nunka tuir atividade sira hanesan ne’e, nu’udar joven agradese ba Permatil, bele fó oportunidade ida ne’e ba ami hodi mai aprende nune’e liuhusi buat ne’ebé ami hetan iha ne’e bele ba aplika fila fali,” Frangelina reafirma.
Observasaun Lafaek News, iha terenu nota katak, atividade hahú loron dahuluk no loron daruak partisipante sira ho espíritu atu aprende, aleinde ne’e mós hetan partisipasaun másimu husi munisipiu Baukau kompostu husi postu administrative 6, inklui bainaka sira mai husi nasaun Austrália, Japaun no Indonesia
Jornalista : Crispin de J. Amaral.
Editor : Agapito de Deus