
Lafaek News-Prezidente Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Komisariu Sergio Hornai, rekomenda partidus polítikus (ParPol) sira iha responsabilidade atu hametin transparánsia akuntabilidade, iha obrigasaun atu bele halo sira nia relatóriu ba Comisaun Nasional Eleisoens (CNE) nu’udar orgaun eleitóral hodi hatene lolos utilizasaun orsamentu ba iha kampaña eleitóral.
“Partidus polítikus sira iha responsabilidade atu bele eduka partidus polítikus ka reprezentante kandidatura sira nian, iha responsabilidade atu bele hametin buat ida transparánsia akuntabilidade, iha obrigasaun atu bele halo sira nia relatóriu ba iha orgaun eleitóral hanesan CNE atu hatene loloos sira nia utilizasaun orsamentu ba iha kampaña eleitóral”, esplika komisáriu komisaun anti korupsaun iha edifisiu Farol.
Orgaun eleitóral Sekretáriadu Tekníku Administrasaun Estatál (STAE) Komisaun Nacionál Eleisoens (CNE) halo papél importánte preparativas nomós halo supervizaun ba iha atividade, oinsá ho rerprezentante kandidatura sira rasik bele kontribui ba iha akontabilidade transparánsia iha ezekusaun orsamentu kampaña eleitóral ba iha eleisaun prezidénsial nian.
“Lei partidu politíku ko’alia klaru ona liuliu iha lei 04/2017 ne’ebé halo alterasaun ba iha lei 7 nú 6, eleisaun prezidénsial ninian mós ko’alia kona-ba aktus eleitóral ho ninia finansiamentu katak kandidatu sira iha obrigasaun espésifika atu bele haree medida sira, liuliu utilizasun orsamentu ka fundus ba iha kampaña eleritóral sira”. Nia esplika
Tuir komisáriu ne’e katak, Fundus ne’e mai rasik husi kandidatu sira, bele sira halo angariasaun ka hetan doasaun husi ema ruma, maibé ho itensaun ne’ebé ho konfiánsa di’ak, katak fonte orsamentu ne’ebé mak mai ho fontes ida ne’ebé kredivél bele responsável nune’e mós presiza evita tráfiku ba influénsia iha futuru.
“Durante ne’e KAK simu keixa ne’ebé uza sasan estadu ba iha privadu politiku pekulatu de uzo, ita iha de’it keixa balun ne’ebé ba iha uza sasan estadu ba iha privadu politíku peculato de uso, maibé keixa ka denúnsia sira ne’ebé relativamente ba iha utilizasaun finanseira demais liu. Tanba ne’e ita halo hela akompañamentu husu relatóriu sira ne’ebé mai husi ita ninia parseiru sira hanesan uniaun europeia, sosiedade sivil nomós entidades estadu ninian ne’ebé mak iha, ita sei nafatin kooperasaun”. Informa Komisáriu CAC
Nia afirma, ko’alia kona-ba krime eleitóral iha artigu 229 ba oin ko’alia ba kampaña eleitóral, ema ne’ebé impede fali ema seluk ne’ebé iha direitu atu halo inskrisaun ba iha autoridade kompatente hanesan orgaun eleitóral atu halo rejistu.
“Bainhira ema ida ho forma naran ida impede ema sira ne’ebé ezerse sira nia direitu, bele hetan komarka to’o tinan 3, baihira kandidatu ida lejível partisipa hanesan kandidatu tenke hetan sertifikasaun ka konfirmasaun husi tribunal rekursu ka tribunal supremu ho apoiante hamutuk 5000 mil,” Nia Esplika
Tuir direjente KAK ne’e katak lei mós hatete hirak ne’e hotu presiza halo artkulasaun ba iha transparánsia, akuntabilidade iha utilizasaun rekursus finanseira tau orsamentu ninian ba kampaña eleitóradu sira. Iha vertente rua ne’ebé mak mosu, dala-ruma ba ho osan kas (chas money), defisil tebe-tebes ba ita atu halo deteta.
Iha situasaun konkretu ida ne’e, kandidatu Prezidente Republika Francisco Guterres ‘Lú Olo’ nia previlejíu ida iha ne’ebá, tanba funsaun PR ninian sei iha hela, tula hela maske nia husu lisensa, maibé repúblika demokrátika ida ne’e nia prezidente demokrátika iha momentu ida ne’e mak Francisco Guterres Lú Olo. Lei hatete nia auziénsia durante loron sanulu resin lima (15) ba iha kampaña eleitóral no sei assume husi prezidente parlamentu nasionál, sai hanesan prezidente repúblika durante loron 15, entaun presiza iha delegasaun ka halo nomeiasaun interinamente atu nune’e assume halo funsaun.
Nia hatete, iha ne’e orgaun judisiáiu sira nia papél importante la halimar, oinsá mak bele asegura no garante katak kandidatu sira ne’ebé elezivél hodi ba iha kampaña, hodi bele sai hanesan kandidatu sira halo duni ho forme ida ne’ebé transparánsia kontabilidade ho responsabilizasaun.
“Ita ko’alia kona-ba utilizasaun rekursu finanseira, depende sidadaun ida atu bele komfortável doasaun osan iha kandidatu sira, maibé ita evita de’it buat ida konflitu, tráfiku influénsia bele hato’o pedidu ba polísia, tanba ema ne’e fó osan barak bele konvense direta ka indireta ba iha sira nia dezisaun ne’ebé sira hola iha futuru”. Nia hateten
Iha relatóriu Komisaun Anti-Korrupsaun, halo iha munisípiu 12 fahe ba ekipa 4, ami detekta buat lubuk ida, maibé ida ne’e mak haree ho matan, liu-liu utilizasaun ba iha patrimóniu estadu, la’os maioria, maibé iha ida rua sei uza”.
“Iha lei artigu 25 ninia espíritu katak atu bele prevene nomós kombate abuzu podér ba iha tráfiku influénsia, ba iha uzo pekulatu, tanba servisu jornalismu investigativu ninian importante hodi promove halo insentivu halo asaun”. Nia reforsa
Tuir nia, krime ekonómia finanseiru ne’e krime ida ligadu involve ema sira ne’ebé iha setór privadu ho setór públiku, iha lei tráfiku influénsia no mos responsabilidade setór privadu sira ba iha krime korupsaun sira, iha lei númeru 7/2020, iha artigu balun iha ne’ebé ko’alia kona-ba artigu 88, ita haree tráfiku influénsia.
“Lei partidu politíku sira fó hela dalan katak kandidatu partídu politíku sira iha obrigasaun halo finkalizasau, halo relatóriu ba iha autoridade kombatente sira relasiona ho osan ka patrímoniu sira ne’ebé kandidatura sira uza iha kampaña eleitóral”. Nia hateten
Partidu politíku sira tinan-tinan hetan subvensaun públiku, tanba ida ne’e mak igualidade ekuatitativu, kandidadtu sira ne’ebé la besik ba partidu sira hakat ne’e badak, tanba iha subvensaun públiku ho valor global 92 mil kada kandidatus. Maibé lei hatete katak partidu politíku sira iha direitu, parlamentu nasional mak fiksa montante subvensaun publika atu destina ba iha partidu politíku sira.
Tuir komisáriu ne’e hatete, Kandidatu sira labele halo elisitas ka kontra lei, laiha razaun atu kandidatu ida ka partidus polítiku sira simu buat ne’ebé sira hatene di’ak liu katak ida ne’e lei la fó fatin. Finansiamentas fraúde fiscal, tráfiku umanu, droga, halo botak atividade sira iha tasi laran, depois finansiamente mai halo fali finansia ba iha atividade partidu polítiku sira, sira rejeita kedas ida ne’e, se sira halo ida ne’e sei hetan prizaun fulan 6 to’o tinan 2.
“Objetivu fundamental ba osan subvensaun públiku ba iha partidu sira hodi halo konsolidasaun halo sede partidu nian iha nivel nasional to’o baze atu nune’e mákina partidu bele servisu ho di’ak”. Nia dehan

Iha parte seluk Prezidente Comisaun Nasional Eleisoens (CNE), José Agustinho Belo, iha intrevista esklusivu hatete, papél CNE atu halo tránsparansia no balansu ba kampaña eleitorál ne’ebé mak organiza husi partidu politíku sira hodi hala’o kampaña iha baze to’o iha nasionál kompeténsia CNE nia hodi halo tránsparansia no balansu ba partidu polítiku sira tramentu hanesan.
“CNE nia papél hodi halo observasaun ba iha partidu politíku sira ne’ebé halo kampaña eleitorál durante loron sanulu resin lima (15) nian laran CNE nia responsabilidade masimu no halo transparánsia la halo diskriminasaun ba partidu ne’ebé de’it, responsabilidade durante loron 15 nia laran bandu partidu politíku sira labele fahe sasan saida de’it ba iha eleitór no simpatizante sira iha kúmisiu politika kampaña eleitorá nian,” esplika prezidénte CNE José Belo kinta (08/2022).
Nia haktuir, kandidatura 16 ne’ebé foin lalais halo kampaña eleitorál ne’e hetan rezultadu di’ak iha eleisaun hetan votus hira vezes fali 4 dolar, tanba votus ida 4 dolar, Kandidatu sira hetan hotu 4 dolar tanba povu hili tuir programa partidu nian, iha eleisaun ronde dahuluk sira hotu hetan votu husi eleitór di’ak, maibé kandidatura na’in rua mak hetan di’ak liu tanba tama iha ronde da-ruak ne’e, Prezidente Repúblika atuál ho Eis-Prezidente Repúblika mak hetan osan barak liu tanba sira na’in rua nia mákina partidu servisu maka’as.
“Kestaun balun foin lalais akontese, maibé ha’u dehan osan 4 dolar kada votu ne’e ba indivídiu, tanba indivídiu avansa partidu mak apoiu atu hetan hira husik indivídiu mak hatene fali imi nia koperasaun ka kontratu sira entre indivídiu ho partidu, mesmu indivídiu ka mai husi partidu, maibé dehan kuandu eleitu ona husi eleisaun sai prezidénte ba ema hotu, prezidente tenke iha prinsípiu la’os sai prezidente ba partidu no indivídiu”. tenik nia
Nia fundamenta, partidu tenke organiza halo di’ak, sai instrumentu ida reprezenta katak estadu demokrásia ne’e iha, ho ida ne’e estadu tau osan ba partidu sira ne’ebé hetan asentu iha parlamentar ne’e hamutuk 6 miloens ba deputadu 65 ne’ebé mai husi partidu FRETILIN ho 23 kadeira ne’e hetan osan 2.116 mil, partidu CNRT ho 21 kadeira ne’e hetan osan 1.932 mil no partidu PLP ho 8 kadera ne’e hetan 736 mil, partidu KHUNTO ho 5 kadeira ne’e hetan 460 mil, nomós sira seluk ne’ebé hetan kadeira ida ka rua nafatin ho osan 92 mil kada kadeira. maibé orsamentu estádu 6 miloens ne’ebé ba mak apoiu partidu politíku sira ne’ebé hetan asentu iha parlamentu ne’e tinan lima tuir konfiánsa povu nian fó ba sira ne’e.
Iha okaziaun ne’e, Prezidente ne’e mos hato’o nia mensajen ba partidus polítikus sira, hanesan orgaun independénte no servisu ba eleitór sira-nia direitu, responsabiidade la presiza simu materál husi partidu se de’it, bele simu maibé vota tuir konsiénsia no segredu, tanba se de’it mak sai prezidénte ne’e ema hotu nianan tan ne’e husu ba joven sira ajuda ferik katuas sira ba vota ho rasionál no segredu ho responsabilidade, hanoin di’ak katak, vota ba nasaun ida ne’e nia dezenvolvimentu no ba iha futuru jerasaun nian.
Iha fatin seluk organizasaun noun governametal HAK, Sisto dos Santos haktuir durante kampañia, iha sira nia monitorizsaun iha kandidatura balun uza sasan estadu hodi halo kampana ida ne’e, sasan sira ne’e la merese atu uza iha tempu kampaña.
“Ami haree katak tuir instrumentu sira hirak ne’e ba hotu-hotu ba kampaña ho kandidatu sira hotu ne’e mos ida ne’ebé mak kaer hela funsaun públiku sira poder polítiku sira, nafatin prezidente parlamentu nasionál nia mos uza hela kareta parlamentu nasionál nian ne’e labele, ne’e eis deputadu sira mos la merese atu uza kareta sira ne’e”. Nia kestiona
Tuir Sisto Noralmente oinsá bele hanorin povu ne’e atu halo buat lo’os la’ós de’it halo buat ne’ebé fo benefísiu ba a’an rasik, maibé haree mos tenke tau hanoin ona tanba asaun politika visaun estadu katak utiliza sasan ne’e tu’ir nia dalan ka lae.
“Ami hanoin katak hirak ne’e, mak sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba ita hotu ba CNE nomos ba HAK nomos ligasaun ba PDHJ ba boa governasaun no funsaun públiku ne’e dezafiu ida ba sira halo investigasaunn klean ba sira ida ne’ebé mak laloos, ita tenke dehan la loos povu ne’e maduru ona imi bele dehan insulta malu, maibe povu ne’e la provoka malu, povu ne’e hatene ona katak ida ne’ebé mak demokrasia”. nia dehan
Agora boot sira hatene oinsá atu jere rekursu estadu nian tu’ir dalan duni la’os de’it iha Prezidente Repúblika ka iha Parlamentu Nasionál mos hanesan diretor ka membru parlamentu nasionál ne’ebé uza tuir nia gostu ne’e la loos.
Dadus votus válidus ne’ebé fornese husi CNE ba tribunal rekursu pronunsia hodi ofisializa valor votus kompostu husi kandidatus 16 ne’ebé kompete iha eleisaun prezidensial periodu 2022-2027, mensiona iha tabela tuir mai.
Tabel Osan Subvesaun Tuir Votus Validus
No | Primeru Ronde | Votus valido | Valor osan kada votus | Total |
1 | Isabel da Costa Ferreira | 4,219 | $ 4.00 | $ 16,876.00 |
2 | Hermes da Rosa Correia Barros | 8,030 | $ 4.00 | $ 32,120.00 |
3 | Maria Ângela Freitas da Silva | 7112 | $ 4.00 | $ 28,448.00 |
4 | Rogério Tiago de Fátima Lobato | 2,058 | $ 4.00 | $ 8,232.00 |
5 | Anacleto Bento Pereira [PDRT] | 13,205 | $ 4.00 | $ 52,820.00 |
6 | Francisco Guterres (Lú-Olo) [FRETILIN] | 144,282 | $ 4.00 | $ 577,128.00 |
7 | Maria Elena Lopes de Jesus Pires | 5,130 | $ 4.00 | $ 20,520.00 |
8 | Tito da Costa Cristovão (Lere Anan Timur) | 49,314 | $ 4.00 | $ 197,256.00 |
9 | Armanda Berta dos Santos (KHUNTO) | 56,690 | $ 4.00 | $ 226,760.00 |
10 | Antero Benedito da Silva | 1,562 | $ 4.00 | $ 6,248.00 |
11 | Constâncio da Conceição Pinto (Terus) | 2,520 | $ 4.00 | $ 10,080.00 |
12 | Virgílio da Silva Guterres (Lamukan) | 1,720 | $ 4.00 | $ 6,880.00 |
13 | Martinho Germano da Silva Gusmão | 8,598 | $ 4.00 | $ 34,392.00 |
14 | José Manuel Ramos Horta [CNRT] | 303,477 | $ 4.00 | $ 1,213,908.00 |
15 | Felisberto Araújo Duarte | 2,709 | $ 4.00 | $ 10,836.00 |
16 | Mariano Assanami Sabino Lopes [PD] | 47,334 | $ 4.00 | $ 189,336.00 |
|
| 657,960 |
| $ 2,631,840.00 |
Relatoriu orasamentál husi kandidatus 16 ne’ebé investe perante periodu kampania husi inisiu 19 Marsu 2022.
Husi Jornal Republika orsamentu kada kandidatus ne’ebé utiliza hodi halo ba kampana eleisaun prezidendial periodu 2022-2027 mak hanesan: Kandidatura númeru 1 Isabel, total reseitas $89,498.00, despeza $89,498.00 kontribuisaun hosi pesoal singular, kontribuidor ema nain rua $55.350.00 fundus propriu kandidatu $34,148.00 despeza pesoal $237.00 despeza akizasaun bens moves $165.00.
Kandidatura númeru 2 Hermes total reseitas $23,329.00 despeza $22,319.10 saldu 1,009.90 kontribuisaun husi pesoal singular $8,362.00 fundus propriu kandidatu $14,967.00 despeza akizasaun servisu item 4 materia propadanda eleitoral, foto kopia, aluga kareta, taxa eletrisidade ekipamentu eskritoriu etc $22,319.10.
Kandidatura númeru 3 total reseitas $230.000.00 despeza $226,610.00 saldu $3,390.00 fundus propriu kandidatu 230,000.00 despeza akizasaun servisu item 4 materia propadanda eleitoral, foto kopia, aluga kareta, taxa eletrisidade ekipamentu eskritoriu etc $226,610.00.
Kandidatura númeru 4 Rogério total reseitas $52,489.00 despeza $52,489.00 fundus propriu kandidatu $52,489.00 despeza akizasaun servisu item 4 materia propadanda eleitoral, foto kopia, aluga kareta, taxa eletrisidade ekipamentu eskritoriu etc $52,489.00.
Kandidatura númeru 5 Anacleto Bento Pereira total reseitas $150.000.00 despeza $144,130.00 saldu $5,870.00 kontribuisaun husi pesoal singular $150,000.00 despeza akizasaun servisu item 4 materia propadanda eleitoral, foto kopia, aluga kareta, taxa eletrisidade ekipamentu eskritoriu $150.000.00.
Kandidatura númeru 6 Lú Olo, total reseitas $3,743,286.07 despeza $3,743,286.07 outrus-partidu Fretelin $3,743,286.07 despeza akizasaun servisu: ekipamentu informatika.servisu de transport I viajen, despeza com vins polítiku partidarius, despeza para as kampanha eleitorasis, propaganda eleitoral, material eskritoriu, konsumu, aglguer de movel, fotokopia, asistensia médika, aluga transporte (item 12)$3,743,286.07.
Kandidatura númeru 7 Maria Ângela Freitas, total reseitas $22,041.84 despezas $21,899.50 saldu $142.34 fundus propriu kandidatu $22,041.84 despeza akizasaun servisu; ekipamentus eskritoriu, fotokopia alugar de viaturas, kombustivel, taxa eletrisidade, material propaganda eleitoral, aluguer de imovel akizasaun ba jornais editais, publika sois no registu(item 10)$21,899.50.
Kandidatura númeru 8 Lere Anan Timur, Total reseitas $519,374.00 despeza $519,374.00 kontribuisaun husi pesoal singular $519,374.00 despeza akizasaun servisu;ekipamentus informatika, hardisk, telemovel, AC aluga, transporte, gerador, foramsaun, publisidade no propaganda publika, dekorasaun, taxa eletrisidade, internete, material propaganda eleitoral, aluga ekipamentu audiovisual, (item 14)$519.374.00.
Kandidatura númeru 9 Armanda Berta dos Santos total reseitas $316,120.00 despazas $288,612.00 saldu $27,508.00 outrus partidu KHUNTO subvensaun públiku $316,120.00 despeza akizasaun servisu; impresora canon 1unidade hardisk,/falsdisk,aluga transporte, komvustibel, tiket aviaun/roahi, taxa eletrisidade, materiia propaganda eleitoral, konsumu, material eskritoriu, aluga palkum no sonsistem, akuizasaun ba jornais no editais, konsumu no agua(item 15) $288,120.00.
Kandidatura númeru 10 Antero total reseitas $12,270.00 despezas $11,522.60 saldu $747.40 despeza akizasaun servisu; aluga sound system, aluga trasporte, material propagdanda eleitoral, konbustibel, taxa eletrisidade, servisu telephone movel, agua, internet, material propagdanda eleitoral, aluga ekipamentus eskritoriu, fotokopia(item 11)$11,522.60.
Kandidatura númeru 11 Constancio Pinto total reseitas $35, 970.05 despeza $35,970.05 saldu $00.00 kontribuisaun husi pesoal singular $35,970.05.
Kandidatura númeru 12 Virgílio total reseitas $27,861.50 despeza $27,761.46 saldu $100.04 despeza akizasaun servisu; aluga sound system, aluga viaturas e, material propagdanda eleitoral, fotokopia , ekipamentu eskritoriu ,telemovel, aluga roo, taxa eletrisidade, servisu telefonr fixa, servisu telephone movel, konsumu no agua (item 11) $27,761.04.
Kadidatura númeru 13 Martinho total reseitas $215,105.00 despeza $215,105.00 saldu $00 kontribuisaun husi pesoal singular $215,105.50.
Kandidatura númeru 14 Ramos Horta total reseitas 1,90.770.00 despeza $1,811,769.30 saldu $90,000.07 outrus partidu CNRT subvensaun publika $1,901.770 despeza akizasaun servisu; orsamentu viajen ba kuadrus partidus, ekipamentu eskritoriu, material propaganda eleitoral, konsumu, aluga manutensaun kareta, fotokopia, akizasaun ba jornais no editais no asistensia mediku (item 11) $1,811,769.30.
Kandidatura númeru 15 Felisberto total reseitas $1,010.00 despeza $989,25 saldu $20.75 fundus propriu kandidatu $1,010.00 despeza akizasaun servisu; formasaun, aluga viaturas, tiket, eletrisidade, internet, peskiza propaganda eleitoral, eskritoriu, material limpeza ( item4) $989.25.
Kandidatura númeru 16 Assanami total reseitas $13,109.30 despeza $289,715.50 saldu $76,606.20 outrus partidus PD subvensaun publika $213,109.30 despeza akizasaun servisu; orsamentu viajen ba kuadrus partidu, ekipamentu eskritoriu, material propaganda eleitoral, konsumu, aluga transporte, aluga ekipamentus manutensaun kareta, fotokopia, akizasaun ba jornais no editais, asistensia mediku, seguransa I vijilánsia, konbiutivel, servisu de telephone movel, despeza ba atividade partidu, aluga ekipamentus audivisuais (item 14) $289,715.50.

Haree husi rezultadu iha eleisaun prezidénsial periodu 2022-2027 nian, kandidatus nain rua ne’ebé hetan votus barak liu iha eleisaun refere, Francisco Guterres Lú Olo nia votus válidus iha ronde dahuluk ho total 144,282 konverta kada votu ida $4.00 =577.128.00, votus iha eleisaun prezidénsia periodu 2022-2027 ronde daruak, Lú Olo hetan votus válidus 242,939 X $ 4.00=$.971.756.00, $.577.128.00 +$.971.756.00= $.1,548.884.00. orsamentu hirak ne’e atribui ona ba kandidatus númeru 6 Francisco Guterres Lú Olo.
Entretantu, kandidatu Prezidente Repúblika periodu 2022-2027, José Ramos Horta, iha ronde dahuluk hetan total votus válidus 303,477 X $4.00=1,213.908.00 alende iha eleisaun ronde daruak nian, Horta hetan votus válidus 398,028 X $ 4.00=1,592.112.00+$.1,213.908.00= $.2,806,020.00. montante osan subvensaun hirak ne’e kanaliza ona husi CNE ba kandidatus nain rua inklui kandidatus sira seluk ne’ebé kompete iha eleisaun ronde dahuluk. Nune’e total populasaun iha Timor Leste hamutuk 1,372,556.
Ekipa : Lafaek News
Editor : Agapito de Deus




