Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor Leste (ADTL), Cesário da Silva, imajen espesial
Lafaek News—Timor Leste goza nia independénsia tinan 20 ona, iha liberdade ne’e limita mos povu kiik ne’ebé ho kondisaun saúde defisiénsia atu goja mos sira nia liberdade no direitu fundamental hanesan sidadaun ida iha nia rain ran fakar fatin.
Iha palku polítika lider polítika sira uza titulu ema ho defisiénsia sai nu’udar material publisidade atu manan votus iha eleisaun prezidénsial no eleisaun jerál, bainhira hetan ona lejitimu husi polítika falun ho palavra manan hetan fiar husi povu mak sei hatur planu prioridade hadia fasilidade ba ema ho defisiénsia sira ne’ebé iha limitasaun boot ba sira nia direitu no liberdade sidadania nian. https://www.lafaeknews.tl/kak-parpol-hotu-iha-responsabilidade-hametin-transparansia-akuntabilidade/
Promesa hela ho prosesas, realidade konkretamente lian kroat husi Diretór Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor Leste (ADTL), Cesário da Silva, hatete ADTL akompaniamentu durante ne’e sentru votasaun hirak ne’ebé STAE prepara iha territoriu nasional kuaze laiha asesibilidade fíziku ba ema ho defisiénsia atu asesu dignu iha periodu eleisaun prezidénsial no eleisaun parlamentár.
“Ami observa no ami nota, durante iha prosesu tomak, liu-liu ema polítiku sira uza ema ho defisiénsia sira sai objetivu ba sira,” haktuir Cesario.
Cesario dehan, hahú kedas husi kampaña eleitoral nian, ema ho defisiénsia ninia asesu ba informasaun la másimu hanesan sidadaun sira seluk, iha limitasaun lubuk ida liu-liu tipu defisiénsia matan, tilun, no fíziku sira ne’ebé hasusar atu halo movimentu ba mai, realidade maluk defisiénsia matan sira laiha votu ida segredu, tanba ema seluk mak ajuda tiha sira, dala ruma sira interese ba partidu A ema bele hili partidu B tanba sira labele haree, tanba laiha asesibilidade fíziku oinsa asegura ema ho defisiénsia bele partisipa independentemente iha sentru votasaun.
“Asesu ema ho defisiénsia iha periodu eleisaun, ha’u hanoin ema ho defisiénsia hasoru bareira boot, liu liu iha fatin eleisaun sira, liga liu-liu partisipasaun ema ho defisiénsia iha politika ne’e hatudu kedas husi kampaña eleitoral, bainhira eleisaun ema defisiensia tenki kous ka hi’it ba sentru votasaun, situasaun sira ne’e prejudika defisiénsia ladun fi’ar an hodi hola parte ba iha fatin eleisaun,”dehan diretor ADTL.
Iha entrevista eskluziva lafaek news ho diretor ADTL, lider defisiénsia ne’e rekomenda ba estadu no parte servisu tékniku administrasaun eleitoral atu produz bulletin asesivel liu husi briler hodi tulun ema ho defisiénsia matan bele ezerse sira nia votu ho segredu.
Cesario argumenta ho hanoin solusaun katak maneira estabelese espesifiku ba ema defisiénsia sira nia dalan fásil liu, importante eskoila sentru votasaun hili fatin ida ne’ebé iha asesibilidade, labele eskada as liu, bulletin ba ema defisiénsia sira tenke úniku nune’e sira bele hili rasik kandidatu ka partidu ida ne’ebé tuir sira hakarak.
“Akompaniamentu iha sede suku no eskola sira hili fatin ida ne’ebé mak laiha asensibilidade ba ema ho defisiénsia iha eskada ás, entaun ida ne’e problema, fatin ida ne’ebé asesivel tau ekipa liu-liu STAE no CNE atu bele buka maneira hodi bele kria uluk kondisaun ida ne’e benefisia mos ba ema ho defisiénsia de’it, ema sira ne’ebé mak idozus, inan isin rua, difikulta atu sa’e eskada sira bele uza, tan ne’e, presiza iha fatin espesifika ba ema ho defisiénsia matan atu bele iha templet ka bulletin briller ema ho defisiénsia matan bele halo apár ho bulletin de votus.
Preokupasaun sira ne’e bainhira eleisaun remata sempre hatoo pedidu deskobrimentu sira ne’e ba parte orgaun CNE ho STAE atu bele prioritize direitu ema ho defisiénsia, liu-liu parlamentu nasional (PN) komisaun A atu bele haree hodi halo mandamentu ba lei eleisaun hodi bele asegura ema ne’ebe iha limitasaun ho defisiénsia matan.
Entretentu partisipasaun ema ho defisiénsia iha eleisaun, husi númeru joven besik 25 mil resin, total defisiénsia iha Timor Leste, hamutuk 38.118 kompostu husi defisiénsia matan14 mill, tilun 12 mil, fíziku 7 mil, psikososiál no intelektual 3 mil, númeru defisiénsia matan iha munisípiu ne’ebebarak liu Baulau, Ermera, Dili no Vikeke.
Defisiensia Matan, Leonito da Costa Carmona, imajen espesial.
Iha fatin seluk reprezentante Asosiasaun Halibur Defisiénsia Matan Timor-Leste (AHDMTL), Leonito da Costa Carmona, rekomenda ba governu produz kartaun briller nune’e hafasil maluk defisiénsia matan bele ezerse sira nia direitu ho dignu iha periodu eleisaun.
“Ba oin 2023 nia governu iha planu ita hodi bele iha braille nune’e ami sira matan laharee fasil ba ami hodi bele vota, nune’e ami bele hatene, bainhira rai surat tahan mos ida deit ne’e ami lahatene se mak ne’e , presiza ema mak hatudu deit ne’e, dalaruma ema bele bosok ita no la hatudu saida mak ita nia hakarak,” Leonito sublina.
Iha fatin ketak, defisiénsia fíziku, Terezinha da Silva, ho espresaun tristeza relembra fali momentu ida bainhira nia hakat ba sentru votasaun iha eleisaun prezidensial 2022, kaer pregu atu tuu ba bulletin de votu derepente de’it monu ba rai la konsege ezerse direitu votantes ho dignu no la hetan ajuda husi fiskais sira iha sentru votasaun.
“Momentu ne’eba ha’u ba vota, ha’u kaer hodi liman atu tahan netik hodi tuu ba bulletin votus ha’u monu tun ba rai, parte fiskais sira servisu iha fatin ne’eba la ajuda ha’u, ha’u mesak mak esforsu an hodi hamrik koko konsege tu duni bulletin votus maibé la uza lapizeira ne’ebé mak rai iha fatin ne’eba, les de’it kertas ne’e tanba dada lapizeira liman la to’o,” dehan defisiénsia fíziku, Terezinha da Silva Soares, ba Lafaek News iha edefisiu Fundasaun Ahisaun Aimutin.
Iha sorin seluk, defisiénsia fíziku, Martinho Freitas, haktuir fali iha eleisaun Prezidénsial 2022-2027 iha ronde dahuluk, akontese nia monu iha sentru votasaun Komoro tanba laiha fasilidade espesifiku ba ema ho defisiénsia sira.
“Ha’u monu ne’e iha eleisaun primeiru nian iha sentru votasaun Komoro nian, segundu ronde ne’e ha’u la monu, tanba hetan ajuda husi maluk fiskais sira ajuda, maibé nafatin la dignu tanba eskada as presiza ema nia ajuda foti ami lori ba sentru votasaun laran, ba iha fatin segredu tu buletin votus ladún seguru tanba sira ne’ebé mak dudu ami nia kadeira husi kotuk ne’e haree hotu ami nia segredu,” dehan Martinho Freitas,
Diretor Ezekutiu Asosiasaun HAK Sisto dos Santos, imajen espesial.
Iha parte seluk organizaun noun-Governamentál (ONG) Diretor Ezekutiu Asosiasaun HAK Sisto dos Santos, deklara durante kampania no eleisaun tuir monitorizaun ne’ebé HAK haree laiha tranparánsia li-liu ba maluk sira defisiénsia, susar tebes ba sira atu asesu informasaun no hodi hili sira nia figura iha tempu eleisaun.
“Partisipasaun ema ho defisiénsia fiar katak sei hirak ne’ebé mak ho kondisaun ami dehan katak ho kondisaun la mizerável la vulnerável mos sente la segura ona, sa tan ema ho defisiénsia iha tempu kampana nune’e ami mos nota katak modelu ida kampaña iha ema barak, maibé la fo espasu ba ema ho defisiénsia,” Sisto argumenta.
Prezidente Comisaun Nasional Elesoens (CNE), José Agustinho Belo, foto gogle
Entretantu Prezidente Comisaun Nasional Elesoens (CNE), José Agustinho Belo, resposta preukuasaun husi asosiasaun defisiénsia sira katak, parte CNE ho STAE kria ona reuniaun hamutuk ho asosiasaun defisiénsia sira atu aprezenta materiál saida mak presiza iha tempu votasaun, oinsá ema ho defisiénsia sira uza material briller atu hafasil sira vota tuir konsiénsia. tanba ema ho defisiénsia ohin loron sa’e ona 14 mil resin, signifika la’os ituan, papél CNE nian oinsá eleisaun ne’e la’o ho transparánsia ho rasionál.
“Ita enkontru ho UNDP atu haruka ema ho defisiénsia sira ba tuir formasaun iha Indonézia atu nune’e bele kapasita fali sira ne’ebé mak seidauk hatene oinsá utiliza material ba ema ho defisiénsia sira tuir funsaun, sempre rekomenda hela ba iha fatin sira ne’ebé tau sentru votasaun hanesan eskola, sede suku, sede aldeia sira, atu halo reabilitasaun karik keta haluha haree mós ba iha sensibilidade ema defisiénsia sira nia kondisaun,” José Bele deklara.
Nia parte rekoñese, ema ho defisiénsia dala ruma haka’as tebes, tan de’it atu ezerse sira nia direitu hanesan sidadaun no liu husi votu mak bele muda sira nia moris iha futuru.
“CNE nafatin servisu hamutuk ho autoridade lokál sira atu haree fatin sira tau sentru votasaun no CNE mós rekomenda hela ba iha parlamentu nasionál atu diskute iha plenaria hodi hare’e ba problema sira, atu nune’e iha futuru bele responde ba problema ne’ebé mak ema defisiénsia hasoru iha tempu votasaun,” Belo hakotu.
Publikasaun notisia ne’e Lafaek News halo kolaborasaun hamutuk ho Perhimpunan Pengembangan Media Nusantara (PPMN), The Asia Pasific Regional Support for Elections and political transitions (RESPECT) no halo publikasaun mos iha media Asia nian hanesan https://jaring.id/ Philipines Center for Investigation journalist (PCIJ) https://pcij.org/ https://www.tempo.co/ no https://www.lafaeknews.tl/ enkuantu publikasaun ho lian Ingles sei publika mos iha media sira ne’ebe mensiona iha leten.