Lafaek News_Vise Primeiru-Ministru no Ministru Koordenador ba Asuntu Sosiál no Dezenvolvimentu Rurál no Habitasaun Rura, Mariano Assanami Sabino Lopes, reafirma kompromisu Governu Timor-Leste atu preserva memória histórika, promove lia-loos, justisa tranzisionál no rekonsiliasaun nasionál. Kompromisu ne’e hato’o iha Konferénsia Internasionál ne’ebé organiza husi UNESCO no CNC iha Palm Spring Fatuhada Dili.
Iha ninia intervensaun, VPM Assanami hateten, hafoin independénsia, Timor-Leste liu tiha ona prosesu ida atu hari’i dame, estadu no nasaun, prosesu ne’e la fasil maibé rezultadu husi sakrifísiu povu nian.
“Governu hein katak luta hirak ne’e bele transforma sai valór importante atu forma karakter jerasaun foun sira,”nia hateten.
Governante ne’e haktuir, importánsia fatin konferénsia ne’e ne’ebé besik ba antiga Komarka Balide. Uluk fatin ne’e sai símbolu represãun, maibé ohin, liu husi servisu CNC, transforma ona ba Sentru Arkivu Nasionál atu preserva dokumentu no evidénsia violasaun direitus umanus.
“Memória la’os de’it rekordu kona-ba pasadu, maibé sai fundasaun atu hari’i futuru ida ne’ebé hakmatek, justu no respeita dignidade ema hotu,” nia afirma.
Iha okaziaun ne’e, Governu lori naran Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hodi agradese ba parseiru internasionál sira, liu-liu UNESCO no KOICA, ba sira nia apoiu.
VPM Assanami mós liga esperiénsia Timor-Leste ho preparasaun atu asume Prezidénsia ASEAN iha 2029, dame mai husi justisa, responsabilidade koletiva no respeitu ba direitus umanus.
“Justisa tranzisionál la’os teoria abstrata ida ne’ebé hela de’it iha dokumentu ka debate akadémiku, maibé realidade ida ne’ebé forma estadu Timor-Leste,” nia tenik.
Nia subliña katak estratéjia Governu Foka ba Pilar 3 maka: Reparasaun sentradu ba vítima. Fó apoiu konketu, inklui asisténsia sosiál no psikolójika ba sobrevivente sira; Buka klarifikasaun kona-ba ema lakon. Sei kria mekanismu nasionál ida atu fó resposta ba família sira. No dijitálizasaun no preservasaun memória. Apoiu dijitálizasaun dokumentu no arkivu sira atu istória la lakon.
Governu mós sei integra edukasaun kona-ba direitus umanus no Relatóriu Chega! ba kuríkulu eskolar nasionál.
Assanami dehan memória mesak la sufisiente. Justisa tranzisionál tenke lao hamutuk ho justisa sosiál, redusaun ki’ak no dezenvolvimentu inkluzivu.
“Independénsia sei iha signifikadu tomak bainhira benefísiu dezenvolvimentu to’o ba sidadaun hotu-hotu,” nia konklui.
Jornalista Estajiadu: Marcos de Brito
Editora: Gracia Soares


