SOSIÁL · 15 Sep 2023 09:31 ·

Defisiénsia Nikin Halerik Kadeira Roda 1 Iha Sikun Balun Husi Sidade Iluzaun


Defisiénsia Nikin Halerik Kadeira Roda 1 Iha Sikun Balun Husi Sidade Iluzaun Perbesar

Lafaek News—Defisiensia Fiel Nikin idade 55, sofre moras ran midar, halerik hela iha sikun sidade Rejiaun Administrativa Oe-Kusse Ambeno,   laiha nai ulun ida mak simu netik defisiensia fiziku ne’e nia lian halerik ne’ebe presiza tulun kadeira roda. 

Lian halerik ho kro’at tutuir malu husi defisiénsia fíziku, Fiel Nikin iha sikun sidade Oe-kusse, aldeia Sanane suku Kosta, postu Pante-Makasar, katak sidade iha de’it ne’eba, maibé iha sidade nia ninin ne’e, nia lian laiha ema ida mak mai lori netik klosok ho esparansa.

 Defisiensia fíziku Fiel Nikin idade tinan 55, sofre moras ran midar husi ain loos ho durasaun tinan lubun, ikus mai nia deside lori ba Hospitál Nasionál Guido Valadares hodi hala’o tratamentu, maibé ikus mai dotor sira la konsege salva Fiel Nikin nia ain sorin ne’ebé infiltradu ona ho raan midar, nune’e deside tesi kotu atu labele nada’et ba isin lolon seluk.

Fiel Nikin, iha oan nain 4, no oan dahuluk estudu iha nivel mestradu Indonézia, oan daruak hala’o hela estudu iha Universidade Orientál (UNITAL), oan datolu iha estudu iha eskola sekundáriu Palaban, no ikun estudu ona iha ensinu pre-sekundária Palaban, maibé finansamentu la sufisiente atu selu oan daruak ne’ebé hakat ona ensinu superior UNITAL.

“Ami sira iha sidade ninin ne’e nia lian ema la rona, ha’u nia ain ne’e ba tratamentu iha HNGV maibé la di’ak, ikus mai dotor sira deside tesi tiha ha’u nian sorin, maibé laiha kursi roda ida atu tulun ha’u bele movimentu iha uma, buka osan ba ha’u nia oan sira nia futuru,” defisiénsia Fiel Nikin ba lafaek news nia rezidénsia Sanane, suku Kosta Pante-Makasar.

Maske, ho kondisaun defisiénsia , maibé ho esfors u durante Fiel Nikin nia kondisaun sei di’ak konsege buka osan liu husi atividade negósiu fan nesesidade báziku hodi hetan osan natoon konsege suporta nia oan dahuluk nia estudu too nivel mestradu.

Defisiensia ain, Fiel Nikin, hus aldeia Sanane suku Kosta postu Pante Makasar, presiza kadeira roda ida. imajen Mateus de Deus (LN/27/08/2023)

“Ha’u nia ain ne’e moras ran midar kuaze tinan tolu, buka ai-moruk tun-sae, kura mos la diak, familia sira lori ha’u ba mai ospitál mos la diak, entaun doutor dehan tenke lori ba Dili, laiha dalan ha’u mos hakarak lori ba too iha HNGV,  doutor sira haree moras ne’e perigu tebes ba ha’u nia vida, dalan mak tenki tesi atu labele da’et fali ba isin sira seluk,” defisiénsia fíziku ne’e haktuir ba lafaek news iha nia rezidénsia Sanane.  

Difisiente ne’e mos hkatuir kondisaun hanesan ne’e labele buka osan atu selu nian oan sira ba eskola no buka hahán atu suporta familia, laran be susar hodi hamaus tanis ho mata-wen turuk bas usar ne’ebé defisiensia Fiel Nikin hasoru.

“Ha’u nia kondisaun ida hanesan ne’e ha’u tenke hela dei’it iha uma ha’u labele lao ba mai ha’u lebele buka osan hodi selu ha’u nia oan sira nia eskola, no ha’u labele buka hahán hodi ba ha’u nia fen ho oan sira, tanba ha’u la husu osan ba estadu maibé, ha’u husu atu fo kadeira roda ida mai ha’u atu bele tulun ha’u ba atu bele buka netik osan ruma hodi responde nesesidade uma laran,” defisiénsia akresenta.

Iha Sorin seluk xefe aldeia Sanane, Francisco Ais, rekoñese defisiénsia fíziku Fiel Nikin nu’udar nia abitante ida iha aldeia Sanane, no nia abitante ne’e sofre ran mida ikus mai ba halo tratamentu, iha HNGV Dili, dotor sira tesi tiha nia ain sorin, foin di’ak, maibé fila mai Oe-Cusse laiha kadeira rod aida atu tuur hodi tulun nia book an ba mai.

 “Hanesan autoridade lokál ha’u husu atu estadu no governu Timor Leste, tenke tau prioridade ba defisiente sira liu-liu ha’u nia povu Fiel Nikin ne’ebé agora da-daun ho kondisaun defisiente, tanba tinan ida ona, ha’u nia povu ne’e hela de’it iha uma, laiha kadeira roda atu bele ajuda nia,  tanba ne’e nu’udar autoridade lokál  husu ba governu ida ne’e liu-liu ba Ministériu Solidariedade Sosiál atu bele apoiu netik kadeira roda ida ba defisiénsia Fiel Nikin  atu ajuda nia hodi bele ba fatin ne’ebé nia hakarak,” Xefe aldeia Sanane rekomenda.

Xefe Aldeia Sanane suku Kosta Pante-Makasar-Oe-kusse.

Iha konstituisaun RDTL artigu 16 alinea  2 no artigu 21 alinea 1, ko’alia polítika nasional ba ema ho defisiénsia hatudu katak ema ho defisiénsia mos iha direitu hanesan ema ne’ebé mak la ho defisiénsia.

Iha parte seluk Diretor Assosiasaun Raes Hadomi Timor Oan (RHTO). Joãozito dos Santos, mos sublina, governu ho  Estadu Timor leste presiza tau matan ba Ema ho Defisiénsia hodi bele asesu ba fatin Públiku hanesan ho ema la ho defisiénsia sira atu nune’e garantia ema hotu nia direitu iha lei nia oin.

“Ami asosiasaun RHTO sempre luta makas ba direitu ema ho defisiensia sira nian, la’os ami Asosiasaun mak atu ajuda sira sosa kadeira roda ba sira ou apoiu buat sira ne’ebé Ema Ho Difisiente sira presiza, maibé ami asosiasaun sai nudár ponte hodi bele hatutan defisiénsia sira nia lian ba estadu, no ami mós servisu hamutuk ho sentru nasionál reabilitaun,” Joãozito afirma.

Diretór RHTO ne’e dehan, liga ho defisiésia Fiel Nikin, RHTO sei halo prosesu referral hodi transporta nia (Fiel Nikin) mai Dili hodi buka solusaun ba nia problema, hanesan trata fali nia sertidaun RDTL inklui dokumentu hirak seluk.

“Ami sei hare karik nia presiza duni kadeira roda ita sei halo prosesu referal hodi transporta mai Dili hodi bele buka solusaun ba nia problema ne’e, no mós ami sei buka dalan ba defisiénsia  ne’e karik seidauk hetan sudsidiu ita mos sei ajuda haree dokumentus sira hanesan BI-Kartaun eleitorál sertidaun RDTL, deklarasaun husi suku pois ita haree mós nia karta estadu médiku prienxe ona kriteiru ba sudsídiu ka lae, defisiénsia ne’ebé atu hetan sudsídiu tenke tama iha Grau 3 ne’e prosesu atu hetan sudsídiu,” haktuir nia.

 Ikus liu diretór ne’e mós agradese tebes ba media lafaek news ne’ebé  bele hakat liu ba tasi sorin no bele hakat to iha Rai ketan Oe-Cusse hodi halo kobertura ba defisiénsia Fiel Nikin.

Jornalista : Mateus F. de Deus

Editor        : Agapito de Deus

365 Views
Artikel ini telah dibaca 124 kali

Baca Lainnya

Agradese Estadu TL Dekreta Loron Nasionál EhD ba Daruak

5 July 2024 - 00:16

TMR Ho Família Selebra Missa Agradesimentu Ba Saudoza Isabel da Costa Fereira

19 June 2024 - 14:05

Uma Lahuk Hatauk Faluk ho Oan Kiak Tinan 10 Moris Ho Mata-wen

6 June 2024 - 14:00

Funu 99 Hatauk Marciana Sai Defisiénsia too Ohin Loron  

4 June 2024 - 12:13

Kbiit Laek Maria Empresta Foos Husi Viziñu hodi Sustenta Oan Sira Ninia Moris

28 May 2024 - 11:57

Prezidente Repúblika Apoiu Ona Aihan Natoon Ba Inan Feton Leonarda Ximenes Iha Beduku

1 May 2024 - 15:04

Trending di SOSIÁL