
Lafaek News–Assosiasaun Combatentes Brigada Negra (ACBN), Circulo Revolusionariu Nasionalista-1, Movimentu Akadémiku Pro-Konstituisaun (MAPK) no Movimentu Nasionál Juventude Progresista (MNJP) konsidera Ministru Administrasaun Estatal viola ho flagrante lei número 14/2021, 7 de julho-nian, lei ne’ebé regula kona-ba Divisaun Administrativa territóriu Timor-Leste nian iha rejiaun no munisipius.
Asuntu ne’e hatoo husi portavoz, Sancho Goncalves, ba jornalista sira iha konferénsia imprensa kinta (03/02/2022), iha sede PST Balide Dili Timor Leste.
Ita hotu hatene katak lei define mos Ataúro nudar munisípiu ida iha territóriu Timor-Leste nian, Iha lei ba eleisoens Presidénsiais , iha artigu ne’ebé versa kona-ba aprezentasaun kandidaturas, artigu 15, númeru (1), hateten mo-mos katak, kandidaturas sira sei aprezenta husi númeru mínimu ema rihun lima husi distritrus (munisípius) hotu-hotu no labele iha balun maka reprezentadu de’it husi menus de ema atus ida hanesan proponente,’’ katak Sancho Goncalves
Tanba Ministru Estatal la ordena levantamentu dadus ba munisípiu Ataúro no ordena atribuisaun kartaun foun eleitoral-nian ba sidadauns sira iha munisípiu Ataúro-nian , maka hamosu efeitu jurídiku-legal ba kandidatus sira atu kumpri mandatu legal nebe maka Lei numero 14/2021 fulan julho tinan 2021 atribui.. Nem seker sidadaun Ataúro ida, mesmu ké Ataúro ho ona estautu nudar munisípiu, mai legalmente sai nudar proponente ba kandidatu balun. Situasaun ne’e maka nudar resultadu husi inkapasidade Ministru Administrasaun Estatal ne’ebé hetan tulun husi partido viabilizador, ne’ebé maka la fo’o konsellu ba Ministru ka Governu atu kumpri kabalmente mandatu ne’ebé maka Lei númeru 14/ 2021 fulan julhu nian haruka.
Konteudu, apesar de iha ona mos resolusaun númeru 105/2021, husi 11 de Agostu nian ne’ebé ordena resensiamentu eleitoral, maka aprovadu ona no tama ona iha vigor , maka permite Administrasaun Estatal halo ka asiona planus resensiamentu eleitoral iha Inglaterra no Portugal, Austrália maka la’e, tanba kondisoens balun rai ne’e nian rasik, Ministru karik haluha tiha, karik la hatene saida maka atu halo, atu ordena resensiamentu eleitoral iha munisípiu Ataúro.
Hahalok ne’e hatudu momos hela katak Ministru ne’e la iha kapasidade no’o tamba ne’e maka hamosu violasaun direitu sidadaun sira nian no hahalok ne’e mai aumenta tan de’it lista violasaun direitu sidadaun sira nian nebe VIII Governu viabilizadu halo, governu nebe viabiliza husi Partidu ida ke sempre koalia katak nia nunka sai kabidu ka ai tonka ba partidu seluk atu forma governu.
Nune’e hafoin hato’o tiha situasaun balun, no preokupa katak sei bele mosu tan violasaun leis balun husi Ministru, ACBN, CRN 1, MAPK, MNJP no movimentus sira ne’ebé presentes iha konferensia imprensa ne’e mai exije ba Senhor Primeiru-Ministru atu propoem exonerasaun Ministru ne’e ba Sua Excelencia Presidente Republika iha tempu nebe lais no mos exonera diretor jerál.
Desentralizasaun ne’ebé nomeia direktor governu lokal sira. Exonera mos direktor sira nebe iha Atauru ne’ebé la realiza resensiamentu eleitoral no estabelesiemntu base de dadus atu nune’e permite fo ba sidadaun sira iha municípiu Ataúro oportunidade atu bele mos iha direitu atu sai nudar proponente ba eventu boot ne’e , iha eleisoens presidenciais. Sidadaun sira iha Ataúro iha mos direitu hanesan ho sidadaun sira nebe iha muncípio seluk.
ACBN, MAPK, CRN1 no MNJP ne’ebé halibur malu iha konferénsia imprensa ne’e, mai mos espresa sira nia preokupasaun kona ba mediddas balun nebe governo kria hanesan sentrus paralelos votasaun nian , bajeia ba alterasaun Lei eleitoral Presidente Republika. Haktuir ba Lei ne’e Governu kria sentru paralelu votasaun nian 3 iha municípiu Dili, mai justifika momos hela katak , partidos sira iha governu, nebe toman an at ona viola leis no normas konstitusionais, mai prepara an hela atu manipula rezultadus eleitorais iha eleisaun prezidensial tinan 2022 ne’e. sira tenta corrompê sistema eleitoral no produs rezultadu eleitoral nebe bele garanta ba sira dalan atu perpetua sira nia poder .
Faktu seluk, maka ne’ebé ami hetan , maka troka diretores muncípiu sanulu nian, interessante mos tamba la troka diretores husi munisípiu tolu seluk, hanesan Viqueque, Baukau no Same. Ne’e hakarak signifika saida, se la os atu prepara posibilidades ba kontrola makinha eleitoral?, Ho expojisaun hotu liu ba ne’e, ami fiar katak se ita hakarak garante eleisaun prezidensiál ne’ebé maka verdadeiramente demokrátika, hanesan ami ezije liu ba ne’e, ami hakarak hateten tan dala ida katak tenki prosede kedas ezonerasaun Ministru Administrasaun Estatal, nia Vice-Ministru, Diretor Jerál Dezentralizasaun, Diretor Governu Lokal no sira ne’ebé hotu la kumpre regras ne’ebé liga ho troka diretores STAE na’in husi munisípiu 10 nian,’’ katak portavoz ne’e
Tanba, ema sira ne’e iha tendensia ona atu kria espasu ba sira bele hamosu resultadu eleisaun nebe maka viola direitu sidadaun sira nian no permite iha kondisoens ba dezenvolve fraudes eleitorais.
ACBN, CRN 1, MAPK no MNJP apela ba povo no sidadaun sira nebe iha boa fé , ba observadores nasionais no internasionais sira, atu bele iha ona atensaun ba posibilidade manipulasaun ne’ebé maka bele mosu ka komete husi ema sira nebe laran la mos ba iha prosesu eleitoral tomak, seluk fali, ACBN, CRN 1, MAPK no MNJP hakarak mos hatan ba Mari Alkatiri nian deklarasaun kona ba apelo ba diálogu lideres hotu 1974/75 nian.
Deklarasaun ne’e la eduka no la mos kontribui ba klima entendimentu, tanba hato’o iha momentu nebe atu hatudu tan ba povo lia bosok katak nia maka uniku lider nebe advoga dialogo. Ba ACBN, CRN 1, MAPK no MNJP hakarak afirma katak diálogu ne’e di’ak, maibé la’os altura ba diálogu, tanba ita tama ona odamatan prosesu eleisaun presidencial,tanba ne’e di’ak liu ba de’it eleisaun no husik inisiativa ne’e ba Prezidente ne’ebé maka eleitu atu konvida ema hotu ba diálogu, la’os sira jerasaun 74/75 de’it.
Jornalista MG : Azelio da Cruz
Editor : Agapito de Deus




