Lafaek News–Kandidatu Prezidente Repúblika númeru sorteiu 14, premiadu Nobel ba Paz, José Ramos Horta, iha nia diskursu polítika ikus nian hateten bainhira eleitu ba Prezidente Repúblika esforsu lori Timor Leste ba Asean no hadia setór privadu sira nia moris hodi dinamiza ekonomia rai laran.
Horta hatoo asuntu ne’e, iha kampaña ba dala ikus loron 15/03/2022, ne’ebé ensera iha Tasi-Tolu, hodi hatoo nia kompromisu ikus ba povu Timor Leste, iha loron 19 fulan Marsu husu populasaun tomak atu labele hili sala, viota ema ne’ebé matenek hodi jere nasaun Timor no hadia orgaun soberania haat ne’ebé failladu boot.
Oras ne’e da-daun TL Prepara aan atu sai membru Asean, maibé haree ba kondisaun real, ita nia setor privadu seidauk preparadu atu kompete iha merkadu livre ne’e, tan ne’e, ha’u eleitu ba xefe estadu ha’u sei koopera ho nasaun Asesaun fo importánsia ba setor privadu rai laran, ho nunee sira bele prepara aan diak liu wainhira TL adere ba membru Asean,” dehan José Ramos Horta.
Horta fundamenta, iha rekezitus barak tebes mak setor privadu seidauk prenxe didi’ak, tanba ne’e presiza hadia sira nia kondisaun di’ak atu bainhira adere ba Asean, razaun dinamiza ekonomia autor prinsipal maka setor privadu rai-laran.https://lafaeknews.tl/xanana-referendum-ii-sei-akontese-iha-loron-19-marsu-husu-povu-vota-nu-14/
Horta nia promesas dehan, sekarik simu todan maka sei halo servisu maka’as ho govenru asegura estabilidade makro-ekonómika dezde tinan 2017, Timor laiha estabilidade makro-ekonómika, tanba ekonomia hetan resesaun: -3.1% iha 2017, -0.7 iha 2018 no -8.6% iha 2020, nune’e, estabilidade makro-ekonómika sei halo liu husi, Asegura estabilidade polítika, normalidade iha despezas públikas no hamenus, risku ba investimentu privadu.
Asegura kualidade no kuantidade despezas públicas, hodi suporta kresimentu ekonómiku ne’ebe sustentavel no inkluzivu, no kriasaun kampu de servisu.
Evita ou reduz “serka sanitária ou lockdown” liu husi vasinasaun ba sidadauns hotu tamba “serka sanitária” hamosu impaktu negativu boot ba ekonomia.
Suporta dezenvolvimentu indústria petrolífera iha kosta-sul no dada kadoras mai Timor-Leste.
Promove empregu no inkluzaun, Kampu de servisu limitadu no populasaun barak maka sei moris kiak. Surtu COVID-19 halo ema nia moris difisil liu tan, tamba ema barak lakon servisu no lakon rendimentu. Atu promove empregu no hamenus kiak, Prezidente da Repúblika sei uza nia kompetênsia hodi, aprova OJE kada tinan no leis sira ne’ebé promove kriasaun de empregu no hasa’e padraun moris povu nian, liu-liu asegura katak OJE investe barak iha infrastrutura, edukasaun, saúde, agrikultura no turizmu.
Promove no fasilita investimentu setor privadu atu diversifika ekonomia, kria empregu, no haburas atividades ekonómikas iha áreas rurais.
Koopera ho nasoens sira seluk hodi promove “overseas labor schemes”
Investimentu setor privadu Prezidente Repúblika sei servisu hamutuk ho Governu atu rekupera no transforma ekonomia ba ekonomia nebe sustentável ho investimentu privadu liu husi promove investimentu setor privadu hadia imajen Timor-Leste nian, promove imajen Timor-Leste nian nudar destinasaun ba investimentu privadu liu hosi, Hametin estabilidade polítika no makro-ekonómika, Promove setores produtivus, hanesan, setor petrolíferu (projetu Tasi-Mane iha kosta-sul), agrikultura no peskas, turizmu no manufatura, organiza no partisipia eventus internasionais, hanesan Tour de Timor, business forum iha rai laran no rai-liur, no seluk-seluk tan, Diplomasia ekonómika, asegura katak Timor-Leste ninia misoens diplomátikas tau diplomasia ekonómika nudar sira nia knar prinsipal ida. Fasilita investimentu setor privadu.
Prezidente Repúblika sei servisu hamutuk ho governu, hodi estabelese ambiente negosiu nebé konduzivu ba investimentu setor privadu, partikularmente iha áreas, Promove efisiênsias legais: Presiza estabelese, harmoniza, no hadia leis no regulamentus hodi fo serteza no protesaun legal ba investimentu husi setor privadu.
Promove kompetitividade, orsamentu Estadu atu promove investimentu iha infrastruturas bázikas no setoriais, hodi fasilita investimentu privadu no kresimentu ekonómiku; investimentu iha kapital umanu (edukasaun, formasaun no saúde) atu hasa’e nivel produtividade no kompetitividade trabalhadores Timor-oan sira; no investimentu iha teknolojia atu promove efisiênsia ekonómika.
Implementa polítika fiskal ne’ebé prudente, Pólitika fiskal ne’ebe prudente sei kontribui ba estabilidade makro-ekonómika no dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebe inkluzivu no sustentável – Prezidente Repúblika, hamutuk ho Governu, sei promove polítika fiskal ne’ebé prudente liu hosi Hametin sustentabilidade fiskal, Levantamentu husi Fundu Petroliféru ba OJE, kada tinan tenke halo ho prudénsia hodi asegura sustentabilidade fundu ba tempu naruk, no presiza diversifika no hasa’e koleksaun reseitas doméstikas.
Kontrola kualidade orsamental, kontrola kresimentu orsamentu ba despezas rekorrentes no aloka rekursus finanseirus barak liu ba investimentu iha infrastrutura no rekursus umanus no ba diversifikasaun ekonómika.
Kontrola dívidas públikas: Asegura sustentabilidade dívidas públikas hodi labele fo todan ba polítika fiskal iha futuru, no utiliza dívidas públikas ba deit investimentu., Promove integrasaun ekonómika no hamutuk ho Governu, sei promove integrasaun ekonómika liu husi ASEAN, WTO, Belt and Road Initiative (BRI), Timor-Leste–Indonesia–Austrália (TIA) no inisiativas sira seluk atu promove no atrai investimentu mai Timor-Leste no asesu ba merkadu de esportasaun.
Observasaun apoiantes kandidatu númeru sorteiu 14, premiadu José Ramos Horta, invade kapital Dili enkuantu fahe malu husi kampaña ba dala ikus loron 15 Marsu Tasi Tolu Dili, kampaña remata iha Tasi tolu, apoiantes namkari okupa dalan protokolu diresaun Tasi tolu Bidau iha Dili laran hamosu engarrafamentu ba transporte sira seluk, Iha ámbitu nee apoiante sira sente kontente no hakilar haklalak iha kareta no motor nia leten kumu lima halo viva, kampaña ba loron ikus ne’e partisipa husi STAE, CNE, PDHJ ho Uniaun Europea, asegura maka husi institusaun PNTL munisípiu Dili.
Jornalista : Agapito de Deus
Editor : Acacio Pinto




