OPINIAUN · 17 May 2023 09:29 ·

TINAN 20 UKUN AN POVO LADAUK MUDA NIA UMA HELA FATIN TAMBA NIA TOS NATAR LA FOLIN


TINAN 20 UKUN AN POVO LADAUK MUDA NIA UMA HELA FATIN TAMBA NIA TOS NATAR LA FOLIN Perbesar

LIBERTA POVO :

SOIBADA, LACLUBAR

LAKLUTA, LAKLO, LALEIA, NATARBORA

HO MEIUS IDA NE’EBÉ?

Artigu ida ne’e hau hakerek  diriji, espesialmenten,  ba Membrus Brigadas Estudantes Revolucionárius Municípiu Manatuto ho intensaun atu bele tulun Brigadista-sira kaer nudar manual atu explika ba Povo Agrikultor-sira iha Postus  nem (6)  ne’e saida maka PST hakarak halo ho nia Doutrina Estado la Iha Rai! Rai Povo-nian, Uma Knua nian tuir Lisan (hukum Adat) ne’ebé bei-alan sira hatur ona. No’o medidas polítikas SUBSIDIU ba AGRIKULTOR-SIRA.

Kamaradas Brigadista-sira (BER Manatuto) emi maka nudar matan, tamba emi hare oinsa inan-aman agrikultor-sira iha Postu nem  ne’e moris, sira nia realidade, sira nia ekonomia; sira nia uma oin-sa, sira nia kondisaun social oinsa.

Emi maka nudar tilun, tamba emi maka nudar sira nia oan, mane-ka-feto, rona sira nia halerik, sira nia lamentasaun, sira nia expresaun kona ba vota iha tinan  lima ida ba tinan lima seluk, Partido-sira ne’ebé iha tempo kampanha fo’o sasan oi-oin ba sira, promote buat oi-oin, lori kareta ba tula-lalain sira ba sentru-sira kamapnha-nian, to’o ikus sira vota ba Partido-sira balun, manan tiha Ukun la muda sira nia moris.

Ukun durante tinan lima, estrada husi kruzamentu Natarbora  ba Laklubar kontinua at (deterriorizado!) ba bebeik; be kontinua la iha ba uma-kain ida idak nia nesesidade, ahi dada ona, povo barak sosa “pulsa” osan la iha, kalan ahi uma laran mate, povo hader iha nakukun laran; assistensia saúde ladiak, dala barak liu diskriminadu; Rai agrikultor nia la kuda, oan barak emigra ba sidade-sira, hanesan Dili; ikus mai la iha servisu iha Dili, barak deside ba buka moris iha rai liur. Iha tempo badak , karik diak, maibe ba tempo naruk Soibada-Laklubar-Lakluta-Lalei-Laklo-Natarbora (Manatuto Vila mos)  rai barak sei la kuda, tamba maun de obras jovens la iha. Rai la kuda, tamba inan-aman sira forsa la to’o ona, idade avansadu ona. Maibe Estado lorong ruma, partido ne’ebé agrikultor Soibada-Laklubar-Lakluta-Laklo-Laleia-Natarbora-Manatu Vila  vota ba sei halo lei selu impostu ba rai, povo selu labele Estado sei foti hotu povo nia rai. Povo agrikultor sei lakon nia rai, tan deit politika Governu ida ba Governu seluk ne’ebé povo hari ho nia votos. Partido-sira, bainhira ba Ukun, hamosu klasses foun iha sociedade eleitoradu nia let.

Kamaradas Brigadista-sira, emi maka tilun, matan, emi rona no’o hare. Se emi sente katak situasaun ne’e degradante, emi  maka ibun atu koalia, atu hato’o ba Inan-aman sira katak,  se hakarak muda situasaun, tenki muda opsaun de voto. Emi maka ibun ne’ebe mai ona husi fuan ida ke adkiri ona sentimentu, manan ona konsiensia atu hamrik defende inan-aman sira ne’ebé liu ona tinan 20 kontinua moris susar, apesar de sira maka Ukun nia nain, sira maka fo’o Poder ba Partidu-sira  atua ba kaer Ukun durante tinan lima! Povo agerikultor-peskador-hakiak animal-komersiante kiik iha jurisdisaun Munispiu Manatuto maka nain Ukun, liu husi votasaun delega Poder ba Partido-sira. Hamosu Ukun, maibe Ukun , dala barak liu, hamosu maka halerik, susar no’o deskontentamentu.

Kamaradas Brigadita-sira, emi maka matan hodi hare potensialidade agrikula Soibada-Laklubar-Lakluta; emi hare  konfigurasaun rai ne’ebe furak, rai ne’ebe rikun no’o buras, Maibe rai ne’ebe la kuda, la utiliza atu desenvolve ekonomia agrikula. Emi maka tilun , tamba emi maka rona no’o hatene tamba-sa agrikultura paralizadu. Emi  maka tilun ne’ebe rona anin furak, manu fuik nia lian ne’ebe furak husi foho ida ba fofo seluk iha Postu tolu ne’e nia laran, iha mos Postu Laklo, Laleia , Natarbora. Emi maka hahu sente no’o fiar katak situasaun ne’e bele muda, se karik agrikultor vota ba Partido ne’ebe iha Programa ne’ebe diak, los no’o implementavel (bele implementa).

Hau fiar, emi hare, emi rona no’o emi hakarak muda situasaun inan-aman sira nian. Tamba emi, hau, ita parte inseparavel husi povo agrikultor-peskador-komersiante kiik sira- Trabalhador  ne’ebe agora halibur an iha Partido Socialista de  Timor- PST. Nune’e sa Programa maka emi atu hato’o ba inan-aman sira?

Kamaradas Brigadist-sira, feto ka mane, jovem-estudante, emi iha obrigasaun atu transmite ba inan-aman agrikultor-sira katak PST se hetan fiar husi Povo Soibada-Laklubar-Lakluta PST hakarak aplika medidas SUBSIDIU BA AGRIKULTOR-SIRA atu Transforma rai ne’ebe la kuda, abandonadu ba Rai ne’ebe produtivo ekonomikamente asente iha asaun konkreta hanesan tuir  mai ne’e :

1.Subsidiu – investimentu Estado nian ba

Agriklutor-sira atu :

a). Hamosu agrikultursa Cha (teh) nudar

agrikulktura komersial;

b). Desenvolve kultivu (kuda) Tua-hun hodi

hasae produsaun tua-sabu ne’ebe ho

kualidade no’o ho orientasaun ba

merkado;

c). Subsidia Kooperativa Postu Soibada-

Laklubar-Lakluta atu estabelese rede de

merkadu ba produtus agrikulas

komersisias de primeira eskala (cha no’o

tua mutin) hodi hari Fabrikas-industrias

ka sentru de processamentu iha Kribas

hodi transforma produtus agrikultura

komersial refere ba produtus industriais;

2.Subsidiu-Investimewntu Estado iha mos

orientasaun atu agrikultor ne’ebe simu ona

subsidiu ba kuda produtus agrikula

komersiais atu kontinua kuda mos ai-han

seluk (batar, modo, sereiais), hakiak mos

animal (fahi, bibi. Kuda, karau, manu, manu

rade)  nudar produtu agrikula alimentar no’o

mos produtu agrikula ba merkadu hodi

hetan mos osan husi lorong ida ba loorng

seluk hodi taka nesesidade moris-nian.

Dehan agrilkultura alimentar, tamba

agrikultor fa’an cha, fa’an tua mutin ba

industria tua-sabu, la precija sosa ai-han ba

han, tamba agrikultor mos produs hela.

Agrikultura alimentar iha objetivu atu hadia

nutrisaun uma-kain ida-idak nian.

3.Subsidiu-investimento sei abrange mos

estabelesimentu de objectos ba turismu

komunitariu ne’ebe agrikultor maka nain,

maka jere, hanesan restaurante ruma, fatin

deskansa ruma, karik ema hahu halo vista ba

plantasaun cha, tua, iha Soibada-Laklubar-

Lakluta karik. Povo tenki bele jere rasik

sentrus sira ne’e, tamba rai pertence ba

Povo.

4.Estado tenki hadia Estrada-sira ne’ebe liga

Lakluta, Laklubar no’o Soibada, estrada

entre postos ba munispiu. Hafoin Estado

tenki investe iha edifikasaun sentrus

turisitikus komunitarius, hanesan hadia

objetu turistiku relijioso, kultural hodi atrai

turista sira visita mos agrikulktura, ita

hamosu eko turismo iha Postu tolu ne’e no’o

mos iha Laklo-Laleia-Natarbora/Barique

Lama.

5.Estado, tenki hadia uma agrikultor ne’ebe sei

at hela, edifika uma diak ba Povo, maibe

labele hanaran Uma Kibit Lek. Ita hanaran

Uma diak ba Povo.

Hafoin bainhira Soibada-Laklubar-Lakluta-Laclo-Laleia  desenvolvidu ona, maka karik ema barak hakarak investe iha Hoteis, ka explorasaun rekursus minerais, energetikus iha Postu nem (6)  ne’e, Estado tenki determina modelo de Parceria entre Komunidade (tamba rai nain) – Sektor Privado (tamba lori osan no’o teknolojia) – Sektor Publiku (tamba Governo tenki garanta seguransa investimento no’o merkadu).

Medidas refere (subsidiu ba agrikultor) iha nudar objetivu imediatu Proteje Povo nia Rai, Transforma Agrikulktura modelo bei-alan sira ba Agrikultura mekanizadu, modernizado no’o industrializadu. Bei-alan sira hatene processa tiha cha, kafe ba hemu no’o ba merkado; bei-alan sira hatur tiha ona industria destilaria tua-muitn ba tua sabu. Ne’e hatudu katak Povo Soibada-Laklubar-Lakluta iha tiha ona industrias, iha ona matenek ba hamosu industrias. Ne’e ita hanaran industria baje.

Precisa iha Ukun An ne’e transfroam industria bases hirak ne’e ba Industriss modernas.

Ba Laklo, PST defende explorasaun Marmore tenke iha povo nia liman. Rai Povo nian, Marmore Povo nian. Estado tenki fo’o subsidiu ba tulun povo halo explorasaun marmore.

Karik Estado hakarak explorasun boot em grande envergadrua, maka tenki hamosu lei ne’ebe garanta partisipasaun Komunidade no’o empresas Estatais ka privadas. Labele hasai Povo Ilmanu husi rai ne’ebe rikun ho marmore hodi entrega ba empresas privadas ka estatais. Povo Ilmanu-Laklo tenki nain ba Industrias Marmores ne’ebe maka sei mosu iha Laklo.

Ba Natarbora, Manatutu, Laleia Subsidiu ka Investimentu tenki orienatdu ba :

1.Hadia Irrigasaun;

2.Transformasaun to’os no’o Natar ba

agrikultura mekanizada, modernizada no’o

industrializada. Agrikultor ne’ebe ba halo

natar, ba halo to’os (Barique sei sai sentru

de desenvovlimentu plantasaun nu ne’ebe

liga ho Viqueque mos- projetu Plantasaun

Nu sei kobre Baukau, Viqueque no’o Lakluta

tasi) Estadu subsidia ho orientasaun atu

hasae produsaun hare (fos), batar, nudar

produtus agrikulas komersiais no’o mos a

alimentar;

3.Iha Manatuto vila (entre Manatutu –Laleia) ,

areas tasi –ibun Subsidiu ba Peskador-sira.

Peskador ne’ebe atu ba peska sei hetan

subsidiu no’o apoius ekipamentus peskas.

Peskadores sira ne’ebe hala’o knar peskas

iha areas tasi-ibun husi Atabae-Likisa-Dili-

Hera-Metinaru- Manatuto-Lalei- Laga-Laivai

sei organziadu iha rede de peskasdores hodi

nune’e fasilita Estado subsidia Peskadores ,

halo formasaun iha areas de peskas no’o

hamosu kooperativa ida peskador-sira nian

atu halo processamento peskadu ba

produtus enlatadus ka produtus industrias

de peskas hodi sirkula ba Merkadu Nasional.

Husi zona litoral refere PST sei estabelese

Rede Nasional de  Peskadores.

4.Manatutu sei sai munisipiu ne’ebe base de

industria de Peskas no’o Sentrus de

Processamentu ka Transformasaun

Produtus Peskadus. Katak Rede Nasional de

Peskadores sei haruka hotu peskadu ba

Sentru Processamento iha Manatuto. Ba ida

ne’e sei estabelese Portu de Peskas iha

Manatuto.

5.Laleia, ita hotu hatene Estadu loke ona

tender ba Estabelesimentu de Sentral Foto-

Voltaika (Pembangkit Listrik Tenaga-Surya).

PST se manan hakarak preve modelo

investimentu ida hodi garanta agrikultor

ne’ebe nia rai Governo utilija atu hari Sentral

Elektrika bele mos hola parte nudar

assionista iha Investimentu boot ne’e.

6.Entre Kribas-Kairui- Waimori- Lakluta parte

tasi, Subsidiu ba Kriasaun animal em grande

envergadura. Desenvolvimentu sistema

pekuaria ida ne’ebe Povo nain  ba kriasaun

animal ho orientasaun ba Merkadu.

Agriklutor-sira iha zonas hirak ne’e sei

konsentradu ba kriasaun animal nudar

produtu veterenaria komersial. Maibe tenki

envolve mos an iha kultivu de produtus

agrikulas alimentar.

7.Zona ne’e sei sai mos zona de turismo,

tamba ema bele visita no’o hare variedades

de kriasaun animal iha zona ne’e. Uma diak

sei mosu iha areas Barique Alto , Kruz,

Laline, Ahik hodi fo’o espasu ka

akomodasaun ba turista-sira.

Kamaradas Brigadista-sira, queridos quadros jovens-estudantes Revolusioanrius iha processu Revolusaun Demokratika Nasional, absorve substansia manual ne’e hodi  lori ba ita nia inan-aman modelo desenvolvimentu ne’ebe ita, PST hakarak nudar meius atu liberta Povo husi kiak no’o mukit, hametin dignidade povo-nian.

Nudar matan, tilun no’o ibun Povo nian, kaer ba manual ne’e nudar base ba emi nia aktividades, no’o haklean liu tan ka modifika ituan tuir realiadade iha terrenu.

Uluk Manatuto, Laleia  (to’o iha Kairui) , Laklo no’o Natarbora produs hare (fos) ba konsumo lokal no’o ba mos merkadu Dili. Ohin lorong, liu tiha tinan 20 Ukun Rasik An, ita hare natar barak nakfilak ona ba funsaun seluk. Tamba-sa? Tamba Partido-sira ne’ebe Povo Manatuto fo’o fiar la kumpri sira nia promessa eleitoral, karik. Brigadista-sira, emi iha obrigasaun atu esklarese ba inan-aman sira atu hare katak, halerik, lamenta, kritika sei la muda situasaun; atu muda situasaun ne’ebe ita hotu la gosta, maka muda diresaun ka opsaun de voto. Vota ba Partido ne’ebe iha Programa, la’os konta maka história funu-nian. Funu ne’e povo tomak maka halo, la’os ema ida ka rua maka mesak halo! História da resistência koletiva, história povo tomak nian!

Ita nia objetivu ba Munispiu Manatutu maka transforma Agrikultura, Peska Kriasaun animal nudar base fundamental ba hadia ekonomia no’o moris Povo iha Munisipiu Manatuto. Povo Agrikultor –Peskador-Hakiak Animal- Manatuto tenki nain nafatin ba nia Rai, tenki nain ba Industrias sa deit maka Estado atu loke iha Manatuto, tenki nain ba Industria Mineiras (Laklo), Industria Energetika (Laleia).

So nune’e maka ita bele kolia ho lian metin katak Liberta ona Rai, Ita Liberta Povo nudar imperativu moral no’o obrigasaun Polítika.

Saudasoens!

Avelino Coelho/Shalar Kosi F.F

254 Views
Artikel ini telah dibaca 7 kali

badge-check

Editor

Baca Lainnya

EMA VS KULTURA

25 July 2024 - 23:33

BABEUR BUROKRATISMO HANESAN DIABOLIS PROVOCATUS BA SISTEMA ATENDIMENTO IHA TIMOR-LESTE  

21 July 2024 - 12:36

Papél  Estudante  Kampeaun  Edukasaun Literasia  Dijitál  Timor-Leste

13 July 2024 - 12:53

Akórdaun Tribunal Rekursu VS Lei Indulto no Komutasaun Pena + Dekretu Prezidente Repúblika

3 April 2024 - 16:43

TEMPU  QUARESMA  OPORTUNIDADE  GOVERNANTE   PRÁTIKA  FRATERNIDADE   UMANU                                              

16 February 2024 - 14:28

 Produsaun Vida  Sosial No Sosiedade Ho Natureza

29 January 2024 - 11:45

Trending di OPINIAUN