HUSI: KALISTU KAB SILA
Ema sempre ezisti iha sirkulu kultura nia laran. Tanba ema ninia realidade esistensia ida ne‟e mak ema mos dala barak hanaran kriatura ida ke iha kultura. Ema ninia esistensia ida ne‟e haforsa liutan husi regulamentu oi-oin, valores, procedimentus, fé no habitus proprius no ida ne‟e mak hanaran „kultura‟. Kultura sai nudar essensia baziku ne‟ebe sempre la haketak-an husi no iha ema ninia moris. Kada privadu ne‟ebe moris iha grupu ka sosiedade ruma geralmente hakruk ka kumpri ba iha regulamentu husi kultura nian ne‟ebe ezisti iha grupu ka sosiedade ne‟e nia laran. Nune‟e, ema ninia moris no ema ninia atividades la husik-an husi kultura nudar ai rin no mata dalan. Entre kulura no sosiedade iha vinkulu ka kesi metin-an ba malu entre ida ho ida seluk, hanesan parte rua husi moeda besi nian ne‟ebe hanesan, ne‟ebe parte rua ne‟e kompleta ba malu. Iha realidade moris, parte rua ne‟e labele haketak ba malu.
Kultura nudar buat ida ke hahu husi rasio no termina iha moris ida ke iha valor liu alias lebih mulia‟. Ida ne‟e signifika katak, kultura kompostu husi aspetu hotu-hotu husi ema nia moris rasik ne‟ebe refleta ema ninia esforsu hotu hodi kria estrutura moris ida ke diak liu. Kultura nudar forsa ka enerjia husi rasio mak hanesan, kriatividade, intensaun no gostu. Kriatividade nudar ema ninia saudade hodi hatene segredu husi buat hotu-hotu ne‟ebe ezisti iha ema ninia esperiensia interna no externa rasik. Nune‟e, rezultadu husi kreatividade ne‟e rasik mak ema bele hanaran siensia oi-oin. Iha parte seluk, intensaun ne‟e rasik nudar mos ema ninia saudade hodi konsiente, ema mai husi ne‟ebe molok moris no ema sei ba iha ne‟ebe wainhira mate ona. Nune‟e, rezultadu husi intensaun kompostu husi valor sira husi relijiaun nian. No, iha parte ikus nian, gostu ne‟e rasik nudar ema ninia saudade rasik ba iha beleza ka furak nune‟e hamosu sentimentu hakarak atu senti beleza ka furak ne‟e rasik.
Kultura nudar rezultadu husi kriasaun ema nian tuir valor sira fé nian, siénsia, hahalok moris, lisan, hábitu, moral, lei ne‟ebe hamoris. Kompletamente hato‟o husi Edward Burnett Tylor, “culture…is that whole complex which includes knowlegde, art, moral, low, customs and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society”. Katak, kultura nudar totalidade ne‟ebe kompleksu, ne‟ebe iha kultura ninia laran ne‟e iha siénsia no konesimentu, fé, arte, moral, lisan, no abilidade-abilidade seluk ne‟ebe ema pratika ka hamoris nudar membru sosiedade ida).
Kultura nudar maneira moris ida ne‟ebe desenvolvidu no sosiedade ka grupu ruma iha hamutuk no hatun ka nudar heransa ida husi jerasaun ida ba iha jerasaun seluk. Kultura bele hatutan ba iha jerasaun seluk tantu liu husi verbal ka liafuan no mos liu husi eskrita ruma.
Verbalmente, kultura hatutan liu husi liafuan no hahalok ne‟ebe konkretiza liu husi serimonia ritual ka sagradu sira. No, eskritamente, kultura hatutan liu husi eskritu sira husi ema dahuluk sira ne‟ebe sai nudar fontes baziku nian hodi akompana no orienta kontinuador sira ka jerasaun tuir mai atu labele lao sala ka lao ses husi doutrina ka norma baziku ne‟ebe hamoris iha sosiedade kultura ida nian.
Kultura bele dezenvolve ba iha diresaun diak liu wainhira membru grupu sosiedade iha sentimentu kultura nian, katak bele simu no halao no mos kumpri ka moris tuir regulamentu ka valor sira ne‟ebe funsiona ka hamoris iha sosiedade ne‟e rasik. Ema ida ke bele hanaran ema moris tuir kultura nian wainhira privadu ne‟e sensitivu ba iha valor sira no serimonia ritual no sagradu sira nudar heransa ida husi bei-ala sira. Tanba ne‟e, kultura nudar totalidade umana ida, tanba kultura ligadu ho aspektu hotu-hotu husi ema ninia moris.
Kultura lori ema ba iha konsiente ida ba iha opsaun ida ke luan ne‟ebe ema ne‟e rasik hasoru ne‟ebe klaru katak lori ema ne‟e ba iha responsabilidade ida. Konsiente hanesan ne‟e presiza tebes atu iha situasaun defisil husi mudansa ne‟e ema la fasil monu lalais ba iha mehi sira ne‟ebe temporariu no oras balun deit (instant utopianism) no fo legal ba maneira oi-oin liu husi halakon konteudu komun ne‟ebe bazeia ba iha igualdade, kompanheirismu, no solidariedade. Iha parte seluk, kultura nudar kondisaun ne‟ebe tane dependesia ba malu no liberdade umana tanba iha kultura ninia laran ne‟e ema bele moris tuir valor diak sira husi ema ninia bei-ala sira no mos bele sosializa ba iha jerasaun kontinuador sira.
Kultura husi sosiedade ida klaru ke diferente ho kultura husi sosiedade seluk. Tanba ne‟e, heterogeneidade kultura mos influensia diferensia hanoin no atitude ema nian. Diferensai hanoin no atitude iha ema nia moris iha sosiedade bele hamosu problema iha konkretizasaun unidade no unisidade. Aksaun kultura ida ke sosiedade ida konsidera iha valor tebtebes dalaruma sosiedade seluk konsidera aksaun kultura ne‟e estranhu ka la tama kakutak. Ida ne‟e nudar kausa ne‟ebe difinitivamente wainhira ema haree husi aspektu kultura tanba prinsipalmente antropolojikamente habitu sira no mos pensamnetu iha sosiedade ida nia laran tenke hetan komprensaun no konsiderasaun ligadu ho kultura sosiedade ne‟e rasik.
Konstituisaun Pastoral kona-ba Igreja iha mundu ohin loron (Gaudium Et Spes), espesialmente Kapítulu II kona-ba esforsu desenvolve kultura ho klaru, Númeru 55, hateten katak Persona humana est simul auctor et finis culturae ne‟ebe signifika katak abut kultura nian, maka atinji mehi sira umanidade universal. Ema nudar privadu katak dala ida simultaniamente nudar kriador no objetivu husi kultura. Ema la iha entaun kultura mos la iha sentidu. Ema moris no desenvolve iha kultura nia laran tanba iha kultura nia laran iha konteudu komun ne‟ebe kesi sentimentu igualdade no uniaun no mos responsabilidade ba iha relidade umanidade umana nian.
Gaudium Et Spes, hateten klaru katak natureza privadu umana ne‟e rasik, katak ema atinji umanidade ne‟ebe nakonu liu deit husi kultura, katak liu husi desenvolve hahalok diak hotu no ninia valor natureza sira.



