Hakerek-Nain–Luis Fernades
Luismaugamu20@gmail.com
INTRODUSAUN
Ezijénsia hosi Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste no mos Nasaun nia hakarak maka atu harí Administrasaun Públika ida neébé laó lais no mamar, atu serbí interesse lejítimu sidadaun sira-nian nomós Instituisaun-Estadu sira nian. Nuneé, sei harí no kaer metin Estadu nia aparellu funsionál neébé laó mamar no partisipativu, atu bele duni-toman dezenvolvimentu sosiál neébé armoniozu no sustentável iha Timor-Leste. Administrasaun Públika tenke tuur iha estrutura ida neébé bele sees an hosi dalan burokrasia nian, hakbesik ba komunidade atu bele serbi no dudu atu ema sira bele partisipa iha knaar hodi hálaó jestaun ba buat hotu-hotu be públiku nian.
Definisaun burokratizmu refere ba natureza fiksaun nian Rutina, rezisténsia ba inovasaun, relutansia atu asume responsabilidade, Rigilidade iha aplikasaun regra, no tendénsia atu atraza servisu. Darwam Raharjo Prisma (1986).
Burokrasia mak sistema administrativu ida Estruturadu, iha sistema hierarkiku ida-ne’ebé klaru, hala’o ho regra balun Ema hili tanba sira-nia abilidade no espesialidade iha sira-nia área. (Rouke 1978, dikutip dalam Sitindjak, 2017).
iha kontestu enkuadramentu birokrasia Timor Leste, nakonu ho moras oin oin, hanesan iha atendimentu publika liu husi birokrasia ne’ebe maka naruk ba populasaun sira hodi trata dokumentu ruma, nunee tendensia hodi hamosu sobornu no korupsaun. iha atendimentu publika sei iha birokrasia naruk demais, depois lori tempu para trata dokumentu ida, Tanba nee se se deit maka elitu iha eleisaun, forma Governu tenke buka oinsa minimiza buat ida birokrasia nee, tanba birokrasia naruk atendimentu neebe kleur fo dala ba buat rua korupsaun ho sobornu. Hau fo osan ruma para nia bele halo lalais oituan, hau nia dokumentu, laos tanba dehan ema nee maka hakarak, mais situasaun maka obriga, ema neebe intersante halo dokumentu neebe sai lalais para nia hodi halo buat ruma, kuandu lasai nia tenke fasilita buat ruma para sai, ida nee fo dalan ba ida neeba sistema birokrasia neebe iha nee fo dalan para atu iha buat ida subornu, tanba nee maka tenke muda sistema nee para halo menus birokrasi no atendimentu publiku ne’e tenke lori besik ba povu liu husi dalan dezentralizasaun atu nune’e Sistema ba atendimento publiku sira hahu husi baze atu nune’e populasaun sira bele fasil hodi hetan atendimento no sira bele reduz sira nia energia no gastus tamba atendimento publiku hanesan dokumentos la precisa la’o ho distansia naruk ka tempo naruk.
Tamba ne’e estado timor-leste liu husi governo no parlamento precisa kontrolu jerenti administrasaun publiku sira atu bele reforma aktus inresponblidade ida hanesan ne’e nasaun ida ne’e tamba sira privatiza tia instituisaun publiku hanesan sira kusta hodi atinje sira nia objetivu.
Polítika Korupsaun iha kontestu ida-ne’e uza influénsia ho sira Nia iha pozisaun atu atu hariku ba sira nia an. Kompletu Liután, korrupsaun oferese sai marketing, Fó, simu ka husu diretamente ka indiretamente, buat ruma ne’ebé mak sai valor ba sira mak osan tamba ne’e sira sai hanesan diabolis provacatus ba sistema demokrasia liu burokrasia.
Iha timor-leste burakrasia atendimentu publiku tamba mentalidade husi ema burokrasia no serbisu burokrasia hodi hala’o esplorasaun liu husi sistema burikrasia.
KONSEITU BUROKRASIA
Tuir Maximiliano Weber, Tipu burokrasia ne’ebé di’ak liu Saida mak rasionál mak halo iha dalan Hanesan tuir mai: ofisial ida-idak iha liberdade rasik, maibé ninia pozisaun limitadu bainhira nia hala’o hela knaar sira ka interese individuál iha nia pozisaun. ofisiál sira la livre uza nia pozisaun ba nesesidade pesoál no interese inklui mós ninia família.
- knaar sira-ne’e organiza iha nivel hierarkiku husi leten ba kraik no ba sorin. konsekuénsia mak iha pozisaun ida superiór no subordinadu sira, no balun uza kbiit boot liu no balu ki’ik liu.
- dever no funsaun sira husi kada pozisaun iha hierarkia ne’e espesifikamente la hanesan.
- kada funsionáriu iha kontratu eskritóriu ne’ebé tenke hala’o. deskrisaun devér sira-ne’e (deskrisaun servisu). ofisiál sira, mak domíniu ne’ebé sai autoridade no responsabilidade tenke hala’o tuir kontratu.
- ofisial ida-idak sei hili tuir baze kualifikasaun profisionál, idealmente ida ne’e halo liu husi teste kompetitivu.
- ofisial ida-idak iha saláriu inklui direitu atu simu pensaun apropriadu ho nivel pozisaun hierarkiku nia la’o bá-mai, nia deside atu sai nia servisu no pozisaun tuir nia ho nia hakarak no kontratu ne’ebé nia bele halo remata iha sirkunstánsia balun.
- iha estrutura dezenvolvimentu kareira ida ne’ebé klaru ho baze promosaun senióridade no meritu korresponde konsidera objetivu.
- kualkér funsionáriu ne’ebé la iha justifikasaun tomak hala’o sira-nia pozisaun no rekursu ajensia ba interese pesoál no ninia família.
- ofisial ida-idak iha kraik kontrola no supervizaun ba sistema ida-ne’ebé implementa ho dixiplina. (weber, 1978 no albrow, 1970 miftah thoha, pg 18).
Husi konseitu ne’ebe apresenta husi (max weber), iha realidade konseitu ne’e ideal ida-ne’e la fasil atu implementa no aplika. ami haree ida-ne’e hanesan iha rekizitu sira kona-ba nomeasaun ofisiál sira iha pozisaun balun lae Bazeia ba kualifikasaun profisionál maibé Bazeia loloos ba kriteriu subjetividade, Mós bazeia ba intervensaun polítika hosi Podér partidu polítiku ida-idak nian.
Iha ita liga ba situasaun realidade ne’ebe akontese iha estado republika demokratiku timor-leste ita liga ba konseitu husi (max weber) nian, ligado ba implementasaun burokrasia iha timor-leste la ideal tamba ita hare husi oklu Juridiku Sistema nepotisme, korupsaun, no kolusaun nia existensia buras los iha instituisaun ka organizasaun ne’ebe liderado husi poder politik sira atu hodi uza sira forsa (pesu) atu hala’o manipulasaun ba Sistema rekrutamento no Sistema atendimento publiku hodi sai fali mafiosu hodi hala’o transaksaun uza intituisaun estado hodi hetan lukru no retorno ba iha nia interese.
Estado Timor-leste ita hare’e husi oklu administrasaun publika, ba iha atendimento publiku ne’e hanesan moras karik kankru kroniku ne’ebe sai ona kustome ba administrador ka jerente sira hodi hala’o esplorasaun ba iha nian povu rasik. Realidade ita hare’e wainhira povu babain ne’ebe la iha kbiit entermos ekonomia hodi ba trata dokumentos sira hanesan BI, RDTL, PASSAPORTE iha instituisaun ka organizasaun publiku nian, barak maka sai vitima ba iha jerente ho razaun katak iha osan maka iha sasan katak povu babain sira forma tuir orientasaun no kriteira ne’ebe sira aplika povu babain halo tuir no sira hala’o manipulasaun no dada tempo ba dokumentos hodi demora serbisu publiku, maibe jerente sira la senti an katak sira obedese ba iha povu ida ne’e.
No jerenti sira sai anju metan no lakon moral nu’udar umanidade hodi simu suborno iha kotuk hodi hafasil dokumentos sira ho processu lais tamba osan tiru halo sira monu.
Birokrasia ne’ebe naruk ita hare’e realidade iha munisipiu viqueque sidadaun inan balun lakon nia vida tamba sistema atendimento ne’ebe la fo garantia ba iha sidadaun sira no jerenti sira kakutak nakonu ho aktus korrupsau, nepotisme, kolusaun hodi esplora uza sira nia intelektualidade hodi sai anju ho sira nia dramatiku hodi atinje sira nia objetivu. Husi ne’e dokumentos balun faila jerenti sira haruka sidadaun sira ba renova ka hadia iha parokia to’o parokia mos igreja nafatin hala’o esplorasaun ba iha sarani sira hodi selu kustu kada dokumentos,
Pensamento teknokratiku sira hanesan ne’e precisa halo mudansa liu husi revolusaun mentalidade ba iha jerenti sira. Tamba estado ida ne’e ema hotu nian no maubere oan labele esplora malu hodi hamosu fali neo-konolizasaun foun ida hodi kolonial povu maubere nian pensamento ho sira nia hanoin ida anju nakukun ho dramatiku heroi foun.
POLITIKA – GOVERNU BUROKRASIA
Estuda paradigma polítika burokratika ne’ebé hare’e husi Graham Allison nia hanoin ne’ebé halo revizaun husi Frederickson iha ninia livru The Public Administration Theory Primer, teoria polítika burokratika mak teoria ida Ne’ebé esplika papél administrasaun nian Burokrasia iha prosesu halo polítika publika Iha tempu hanesan públiku rejeita hanoin dikotomiu Administrasaun no polítika.
Paradigma polítika burokratika esplika Katak governu nia asaun Ne’e mak rezultadu husi marketing, Kompromisu entre elementu oioin organizasaun nian Iha governu. Ida-ne’e bele interpreta hanesan ne’e Burokrasia iha podér polítiku. Pozisaun Burokrasia iha polítika forte tanba iha Fontes podér ne’ebe kompletu.
Burokrasia governu nian labele haketak husi prosesu polítiku no atividade sira. Iha grupu komunidade ida-idak ne’ebé forma estrutura governasaun nian la bele haketak husi aspetu polítiku ida-ne’e. Polítiku kompostu husi ema ne’ebé halo hahalok polítiku (konsistente husi ema ne’ebé halo asaun polítiku), ne’ebé organiza polítiku husi grupu interese sira no koko atu influénsia governu atu foti no hala’o polítika no asaun ruma ne’ebé bele hasa’e interese no haketak interese husi grupu sira seluk. Grupu Sosiedade iha interese luta atu governu bele hetan influénsia.
Burokrasia direta ka indireta governu nian sei sempre iha kontaktu diretu ho grupu interese internu públiku. Polítika no burokrasia governu nian mak buat rua ne’ebé labele haketak maibé iha buat rua Buat ne’ebé la hanesan, maske la bele evita prezensa polítika iha burokrasia governu nian. Nune’e mós, iha burokrasia governu nian, la’ós de’it mak domina husi burokrat sira, Maibé mós fó fatin ba instituisaun polítika sira. Max Weber argumenta katak burokrasia forma ona Independente husi forsa polítika sira. Ida ne’e mak iha li’ur ka aas liu autór polítiku ida-idak Kompete malu. Burokrasia iha pozisaun hanesan forsa neutral iha dalan ne’ebé signifikativu Burokrasia la iha tendénsia atu hala’o polítika ka orden sira husi podér Se mak ukun, maibé podér polítiku sira seluk lakohi. Maibé, burokrasia Fó prioridade ba interese estadu no povu tomak nian atu nune’e ema ne’ebé iha podér Burokrasia no burokrasia governu polítiku fó servisu di’ak liu ba nia.
KONKLUSAUN
Burokrasia mak sistema administrativu ida Estruturadu, iha sistema hierarkiku ida-ne’ebé klaru, hala’o ho regra balun Ema hili tanba sira-nia abilidade no espesialidade iha sira-nia área. (Rouke 1978, dikutip dalam Sitindjak, 2017).
iha kontestu enkuadramentu birokrasia Timor Leste, nakonu ho moras oin oin, hanesan iha atendimentu publika liu husi birokrasia ne’ebe maka naruk ba populasaun sira hodi trata dokumentu ruma, nunee tendensia hodi hamosu sobornu no korupsaun. iha atendimentu publika sei iha birokrasia naruk demais, depois lori tempu para trata dokumentu ida, Tanba nee se se deit maka elitu iha eleisaun, forma Governu tenke buka oinsa minimiza buat ida birokrasia nee, tanba birokrasia naruk atendimentu neebe kleur fo dala ba buat rua korupsaun ho sobornu.
Estado Timor-leste ita hare’e husi oklu administrasaun publika, ba iha atendimento publiku ne’e hanesan moras karik kankru kroniku ne’ebe sai ona kustome ba administrador ka jerente sira hodi hala’o esplorasaun ba iha nian povu rasik. Realidade ita hare’e wainhira povu babain ne’ebe la iha kbiit entermos ekonomia hodi ba trata dokumentos sira hanesan BI, RDTL, PASSAPORTE iha instituisaun ka organizasaun publiku nian, barak maka sai vitima ba iha jerente ho razaun katak iha osan maka iha sasan katak povu babain sira forma tuir orientasaun no kriteira ne’ebe sira aplika povu babain halo tuir no sira hala’o manipulasaun no dada tempo ba dokumentos hodi demora serbisu publiku, maibe jerente sira la senti an katak sira obedese ba iha povu ida ne’e.
Estuda paradigma polítika burokratika ne’ebé hare’e husi Graham Allison nia hanoin ne’ebé halo revizaun husi Frederickson iha ninia livru The Public Administration Theory Primer, teoria polítika burokratika mak teoria ida Ne’ebé esplika papél administrasaun nian Burokrasia iha prosesu halo polítika publika Iha tempu hanesan públiku rejeita hanoin dikotomiu Administrasaun no polítika.
REFEERENSIA
Martin Albrow (1970), Bureucraci, Frederick A Praeger, New York, NY.
frederickson, H. Gorge and Kevin B Smith,2003, The Public Administration Theory Primer. United Kingdom: Wetsview Press.
Thoha, Miftah, 2003. Birokrasi dan politik di Indonesia, Jakarta : PT Raja Grafindo Persada
Konsep birokrasi Maximialiano weber
Maria Martiningsih (ed) Korupsi Yang Memiskinkan, Jakarta, Kompas, 2011. hlm. 290
Jurnal Transformative, Vol. 3, Nomor 1, Maret 2017