Lafaek News-Sekretaria estadu igualidade(SEI) halao enkontru ho Komisaun inter-ministerial (KIM) kona-ba kordensaun implementasaun Monitorizasaun Planu Asaun Nasional (PAN) Violénsia bazea ba jéneru (VBJ) tinan 2022-2032.
“Ohin enkontru ba dala uluk nian entre komisaun interministerial koordena ba monitorizasaun implementasaun husi planu asaun nasional violénsia bazea ba jéneru komisaun interministerial nee rasik mosu tamba ejizensia lei kontra violénsia domestika ne’ebé fo kompeténsia ba SEI atu kria komisaun interministerial hodi lidera komisaun interministerial atu bele haree ba implementasaun planu asaun nasional bazea ba jéneru,” Elvina sublina.
Membru Husi Komisaun interministerial mai husi Ministériu Justisa, Ministériu Saúde, Ministériu Solidariedade Sosial, Ministériu Interior no Ministériu Estatál, aleinde ne’e mos reprezentante hosi sosiedade sivil ne’ebé servisu ba iha prevensaun violénsia doméstika i sosiedade sivil ne’ebé haree mos servisu asesu ba justisa nia hanesan Alfela ho Fokupers ne’ebé haree kona-ba uma mahon ba vítima sira,” Elvina de Sousa Carvalho ba jornlaista sira iha salaun Maria Gorete SEI, Segunda 24/03/2025/.
Hodi dehan, rezultadu enkotru ne’e mos sei produz relatóriu hodi relata ba Parlamentu Nasional tinan ida-dala ida, intensaun fundamentu hosi enkontru ne’e rasik atu haree mos funsionamentu KIM rasik inklui halo koordenasaun relatóriu implementasaun ba planu asaun nasional violénsia bazea ba jéneru Parlamentu Nasional no Konsellu Ministru.
“Atu hatete de’it servisu ne’e integradu no servisu ida ne’e ho nia area kobertura luan ba iha prevensaun ne’ebé intensifika ba kampania no sosializasau hodi bele muda mentalidade ema ne’ebé diskriminativu no komportamentu sosiedade ba promosaun Igualidade ne’e rasik, no mos resposta ba iha lina-miniteriais vítima sira feto no labarik feto ne’ebé sai vítima violénsia bazea ba jéneru,” tenik nia.
Elvina argumenta liután, servisu atu halakon violénsia bazea ba jéneru la’os servisu loron ida ou kalan ida de’it, presiza komisaun interministeriál nia esforsu hamutuk linas-minesteriais sira hotu no sosiedade sivil atu tau esforsu tomak, Ita hatene katak konstituisaun garante fo dalan no mandatu ba ita hodi kria sosiedade ne’ebé igual no sosiedade ida ne’ebé noun-deskriminativu, maibé atu bele implementa no operasionaliza kostituisaun artigu 16 no artigu 17 mak lei oan sira no Komisaun Interministerial ne’e rasik sai hanesan resposta ida ba luta ida ne.
“Ita iha mekanismu ida ne’ebé mak kordenada estratejiku iha moos rede referal hanesan forum ida atu fasilita vítima sira kazu violénsia doméstika ne’ebé akontese, Ita iha rede referal kompostu husi VPU, wainhira iha akontesimentu ruma rede referal iha koordenasaun metin VPU komunika ba Alfela atu fo asisténsia legál, wainhira vítima sira laiha meius finanseiru atu bele iha advogadu privadu fo asisténsia, i depois rede referral, Ita mos iha justisa nian asegura vítima sira hodi asesu ba justisa, ita mos iha rede referal uma mahon hodi refere vítima sira,” nia hakotu.
Jornalista : Moises Guterres
Editór : Agapito de Deus




