Lafaek News—Permakultura Timor Loro sa’e (PERMATIL), kontinua hala’o konservasaun debu ho mákina (eskavatór) iha Rejiaun Administrativu Espesial Oe-cusse Ambeno hodi hamoris hikas bee matan ne’ebé maran no haboot mos be matan ne’ebé menus.

“Semana ida nia laran ami iha Oe-Cusse ba haree no espanda atividade konservasaun depois de akampa tinan kotuk, buka tuir fila-fali partisipante sira ne’ebé mai iha akampamentu ne’e atu bele implementa iha sira nia aldeia ida-idak,” Diretór PERMATIL ba Lafaek News iha kna’ar fatin sábadu semana ne’e.https://www.lafaeknews.tl/populasaun-raeoa-apresia-programa-permatil/

Nia dehan, terjeitu PERMATIL iha tinan ne’e sei implementa konservasaun bee liu husi ké debu, terasu no travasaun kadalak iha aldeia 45 posibilidade too aldeias 50, hodi reduz erosaun iha tempu udan no aumenta volume be ba matan hirak ne’ebe fraku hodi fo moris ba populasaun sira iha tempu bailoron.
“Permatil mos halo mobilizasaun mákina minis-eskavatór iha lokalizadu fatin 15 iha territorial Oe-Cusse atu haree suku hirak ne’ebé maran hasusar komunidade sira iha tempu bailoron, ita tau debu barak, maibé ita husu lisensa ba rai nain no autoridade lokál ho juventude sira liu husi akordu kiik hafoin mini-eskavatór kee debu halo luan,” Ego Lemos akresenta.
Nia dehan, destakamentu konservasaun debu kada aldeia iha rua too tolu, inklui ho mákina eskavatór kee debu fatin rua too tolu iha kada aldeia, liu-liu aldeia hirak ne’ebé rai-maran liu hasusar komunidade sira asesu bee iha tempu bailoron naruk.
“ PERMATIL servisu hamutuk ho ZEEMS iha tinan kotuk apoiu orsamentu sem mil dolares ba PERMATIL hodi aluga makina mini-eskavatór kee debu no fasilita formasaun ba juventude sira, kobre mos transporte inklui mobilizasaun kada aldeia,” Ego afirma.
Diretór ezekutivu PERMATIL ne’e hatoo nia mensajen ba povu Oe-Cusse oan sira atu koopera liu-liu rai nain no autoridade lokál atu hala’o atividade konservasaun ne’e bele la’o ho susesu iha Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno, tanba Oe-cusse ema hotu hatene, fatin ida ne’ebé maran teb-tebes no iha tempu bailoron komunidade sira sofre tebes bee mos iha area foho leten sira.
“Oe-Cusse ita hotu hatene, fatin ida ne’ebé maran tebes, iha bailoron komunidade sira krize loos bee, maske bee matan barak, maibé problema area foho leten rai molik, duut sira laiha, bainhira udan tau maka’as bee sulin liu ba mota rezulta erosaun, rai monu kontribui tebes inundasaun iha 2021, ho atividade ne’e ita bele hadia ita nia ambiente no hasa’e rekursu bee iha Oe-Cusse,” Ego Lemos hakotu.
Ekipa Kobertura : Lafaek News
Editór : Agapito de Deus




