OPINIAUN · 14 Apr 2021 07:04 ·

KUALIDADE INTERNET IHA TIMOR-LESTE LA KONDIZ HO PRESU NE’EBÉ SELU HOSI KONSUMIDÓR


KUALIDADE INTERNET IHA TIMOR-LESTE LA KONDIZ HO PRESU NE’EBÉ SELU HOSI KONSUMIDÓR Perbesar

Artigu ne’e hosi Jurista Asosiasaun TANE Konsumidór, Juvêncio Amaral, Graduadu iha Direitu iha Centro de Ciências Jurídicas – CCJ, iha Universidade Estadual da Paraíba – UEPB, Brazil.

Asosiasaun TANE Konsumidór (ATK), hanesan únika asosiasaun ida ne’ebé eziste iha Timor-Leste la ho fin lukrativu ho intuitu prinsipál hodi defende Direitu no Lejítimu Konsumidór sira nian, direitu hirak ne’ebé hatadak iha ita nia Carta Magna 2002, iha ninia artigu 53.° no Lei N.° 8/2016, 08 jullu (Lei hodi fó protesaun ba konsumidór sira).

De faktu, Asosiasaun TANE Konsumidór (ATK), legalmente eziste iha tinan 2018, ho dotasaun personalidade jurídika, legalizadu ho Sertidaun ho Nú. 12/2018 no Sertifikadu Nú. 7/DNRN-MJ/I/2018.

Ohin loron, iha plenu sékulu XXI, sékulu ida ne’ebé ita konsidera hanesan “Era da tecnologia”. No avansu iha área teknolojia lori benefísiu wa’in ba iha uzuáriu  telefonia sira, enjerál. Maibé, operadór sira dala barak devidamente la prepara-an ho di’ak ba iha era refere, iha Timor-Leste. Tamba, iha inkorporasaun ba iha servisu ne’ebé oferese hosi prestadór de servisu ba iha konsumidór sira nem sempre “tane-aas kualidade” (Princípio de qualidade.)

No, se ita haree ba kotuk, liu hosi retrovizór tempu nian, ita rekoñese katak, tinan 2020 hanesan tinan ida ne’ebé atípiku no dezafiadór tebes ba mundu tomak, iha prinsípiu 2020, ita hotu surpreendidu ho vírus ne’ebé ita la bele haree (invisível), denominadu Coronavírus (Covid-19), muda drastikamente laós de’it ita nia rotina kostumeira ka loron-loron nian, maibé sim, forma oinsá pilota ambiente servisu, estudu, konvivénsia no seluk tan ne’ebé depara ho ita hotu. Iha Timor-Leste, ho virtude Pandemia Covid-19 nian, ne’ebé lori País hodi Dekreta Estadu Emerjénsia dezde finál fulan marsu 2020 to’o daudaun ne’e, hodi obriga izolamentu sosiál, servisu telekomunikasaun sai tiha ról ne’ebé integra iha “Servisu impresíndivel ho pról ba iha koletividade” ka esensiál, já que, iha Timor-Leste, tuir luz ordenamentu jurídiku servisu ida ne’e karrega ho karáter implísitu no laós explísitu hanesan definitivamente daudaun realidade hatudu iha senáriu ne’ebé sei perdura, konsumidór ka kliente ba iha asesu Internet sira nia direitu violadu tebes tanba efetivu dependénsia ba iha teletraballu no Aula Online no buat seluk tan reforsa tebes sujeisaun ba iha koneksaun telefonia no provimentu ba asesu Internet.

Mundu Telekomunikasaun ninian, dauduaun ne’e liu iha mudansa ne’ebé konstante tebes iha teknolojia, ho nune’e, operadór sira muda mos sira nia forma ba iha relasionamentu iha merkadu, liuliu iha relasaun konsumu entre fornesedór no konsumidór.

Maibé oinsá maka funsiona relasaun de konsumu iha setór telekomunikasaun iha Timor-Leste?

Ora bem, molok atu hakle’an no navega ho intuitu atu hetan resposta ba iha liahusuk ka pergunta supra, ha’u hakarak lori ita hotu atu iha kompreensaun jerál ida ho Direitu Konsumidor sira nian iha Timor-Leste. Dala-wa’in ita rona espresaun hanesan: konsumidór; direitu konsumidór nian; fornesedór; relasaun konsumu; prinsípiu hipossufisiénsia; servisu no kualidade iha pretasaun servisu. Afinál, saida maka terminolojia sira ne’e hateten, tuir ótika legál nian?

Hanoin fila fali ha’u nia manorin-na’in (Professor) brazileiru Prof. Dr. Luciano Nascimento, hateten nia, nune’e “… a questão não são as palavras, a questão está no sentido que as palavras constrem, no significado que as palavras representam. Por isso, existe uma ciência chamada etimologia.”

Uma vez que, ita ko’alia konabá relasaun konsumu, realmente ita ko’alia konabá elementu jurídiku esensiál haat, maka hanesan, konsumidór, fornesedór, bein no servisu. Etimologikamente, expresaun konsumidór deriva hosi liafuan “Consumo” mai hosi dalen Latim “Consumere” katak, ida ne’ebé maka konsome, ida ne’ebé maka hola servisu, sasan ka produtu sira ba ninia gasta ka uzu rasik (uso próprio). Iha Timor-Leste, ita bele hetan konseitu legalmente ba expresaun “Konsumidór” iha alínea a, art. 3.° – Lei N.° 8/2016,  Lei hodi fó protesaun ba konsumidór (LPK), 08 jullu 2016, ne’e hateten katak, “konsumidór nuudar ema singular ka koletiva, ne’ebé simu bein ka prestasaun servisu ba uzu laós profisionál liu hosi ema ne’ebé ezerse atividade ekonómika ida, ho karáter profisionál, ho ninia objetivu hodi hetan benefísiu sira”; iha lidun sorin, pertinente tebes atu konseitua konseitu refere tuir lejislasaun ne’ebé trata konabá telekomunikasaun, já que, uma vez konstrusaun artigu ida ne’e ko’alia liu konabá matéria refere. Ho nune’e, Decreto-Lei N. ° 15/2012, 28 marsu, explísitamente konseitua definisaun legál ba iha termu konsumidór “qualquer pessoa singular que utiliza ou pretenda utilizar um servisu público e telecomunicação oferecido em condição padrão. Art. 3.°”

 Nafatin iha liña pensamentu hosi legislasaun rua ne’ebé tenik ona, no atu deskomplika terminolojia supra, tuir alínea b, art. 3.° (LPK), fornesedór katak, ema singular ka koletiva, nasional ka estranjeira, públika ka privada, ne’ebé dezenvolve ho karáter profisionál atividade ekonómika sira hodi halo produsaun, fabrika, esporta, importa, konstroi, distribui, tula ka komersializa bein no prestasaun servisu ho ninia objetivu atu hetan benefísiu sira. Bein – sasan movel ka imovel, materiál ka imateriál, ne’ebé bele sai nuudar objetu ba relasaun jurídika sira (art. 3.°, alínea c – LPK) no Servisu hanesan atividade sasá de’it ne’ebé maka halo iha merkadu konsumu nian, liuhosi remunerasaun, inklui atividade sira ho natureza bankária, finanseira, kréditu no seguransa ho exesaun ba atividade sira ne’ebé mosu hosi relasaun sira traballu nian (art. 3.°, alínea d – LPK) no Decreto-Lei N. ° 15/2012, 28 marsu, iha ninia artigu 3.° konseitua mos referida termu, nune’e, servisu telekomunikasaun – servisu sasá de’it, normalmente prestadu hasoru pagamentu, ho baze retallista ka grosista ne’ebé maka konsiste prinsipalmente ka inteiramente iha telekomunikasaun.

Hafoin, konseitua tiha terminolojia hirak ne’ebé hatuur iha relasaun jurídika konsumu nian ne’ebé hatadak iha Lei N.° 8/2017, 08 jullu no DL N.° 15/2012, 28 marsu, hakarak mos mergulla iha kestaun ne’ebé koloka iha leten.

Iha Timor-Leste, izolamentu sosiál ne’ebé kauza hosi Pandemia Covid-19, uzu ba iha Internet  fixu (via koneksaun Wi-Fi) no Internet movel (via frankia dadus pré-pago ka pós-pago nian) aumenta ka demanda ne’ebé boot tebes, relasaun ho servisu públiku esensiál, hanesna Intenet hodi viabiliza Home office (teletrabalho), Ensino à Distância (EAD), tan iha situasaun Estadu Emerjénsia, obrigatoriamente iha migrasaun tantu funsionáriu hosi setór públiku kuantu setór privadu hodi servisu de’it iha uma (home office), no estudante sira mos estuda iha uma (EAD), realidade foun, tan de’it senáriu ne’ebé kauza hosi Pandemia Covid-19. Ho hirak, rede Internet mos sobre karregada tebes no konsumidór barak hasoru problema barak iha koneksaun hodi prejudika sira nia servisu, estudu no atividade lazer durante períodu ne’ebé delikadu tebes, Pandemia Covid-19 nia laran.

Problema hirak ne’e, liuliu iha koneksaun, tanba kualidade prestasaun servisu ne’ebé la di’ak (má qualidade de prestação de serviço). No notável tebes, iha períodu Estadu Emerjénsia nia laran iha konsumidór telekomunikasaun, em espesífiku iha Internet manifesta sira nia sentimentu de lamentasaun barak tebes ligadu ba iha setór.

No infelizmente, kualidade Internet iha Timor-Leste la refleta ho presu ne’ebé kobra hosi operadór telekomunikasaun sira. Tuir loloos, Governu hamutuk ho prestadór de servisu telekomunikasaun sira, tenke kria kondisaun hodi torna servisu públiku no natureza esensiál ida ne’e bele destinadu ba iha sidadaun ho efisiente liu tan, liuliu ba hirak ne’ebé vulnerável liu ho poder akizitivu ne’ebé ki’ik. (Princípio de Hipossuficiência).

Realidade merkadu konsumu iha seara telekomunikasaun iha Timor-Leste “está indo na contramão da crise”. Tan momentu ida ne’e, hanesan momentu inserteza ida ho senáriu no hipóteze ida ne’ebé muda ka altera konstante. Hosi momentu baluk ba seluk, hela ho klareza iha Timór-oan hotu katak papel telekomunikasaun iha momentu krusiál sira henesan ne’e fundamentál tebes. Tan ho Internet ne’ebé kualidade maka bele garante mai ita konektividade no komunikasaun ne’ebé insumu fundamentál tebes hodi halo servisu (trabalhar), estuda, iha asesu ba informasaun, hodi diverte no hakbesik liu ita ba pesoa kerida ka família sira-, iha momentu ida ne’ebé boa parte hosi tempu distánsiamentu fízika kompensada hosi proximidade dijitál.

Durante, períodu konfinamentu ida ne’e, rede telekomunikasaun maka mantém funsionamentu sosiedade nian no viabiliza servisu esensiál sira seluk. Rede telekomunikasaun hanesan rekursu útil ne’ebé ita uza hodi minimiza impaktu krize mentál, uma vez que ita hasoru no iha prosesu adaptasaun ba realidade foun ida ne’ebé laós ita nia presedente.

Tuir loloos Autoridade ne’ebé toma responsabilidade ba matéria refere, neste kazu Autoridade Nasionál Komunikasaun nian, (ANC) sigla iha dalen portugués, via de regra iha responsabilidade perante situasaun sira hanesan ne’e, liuliu halo kontrolu ba iha operadora telekomunikasaun sira relasiona ho kualidade prestasaun Internet ba iha konsumidór sira. Tan direitu ba hetan kualidade iha prestasaun servisu hanesan direitu fundamentál entre direitu sira seluk ne’ebé konsagra ka hatuur iha LPK (Lei Protesaun konsumidór) no iha ita nia Magna Carta 2002 (KRDTL-02), estipula iha ninia artigu 53.°, nú. 1.

Tan ne’e, governu liu hosi ANC, no empreza ka operadora telekomunikasaun sira rasik, iha obrigasaun “podem e devem” hodi toma medida ho karáter urjénsia hodi nune’e bele auxilia ba iha estabilidade rede Internet iha territóriu nasionál iha momentu delikadu sira hanesan ne’e.

Dala-ida tan, direitu konsumidór nian atu hetan “Kualidade ne’ebé di’ak” iha prestasaun servisu, hanesan direitu ida ne’ebé garantidu iha lei, laós iha lei baibain (normas comum), maibé, estipula iha Carta Magna ida ne’ebé okupa iha ápise iha ordenamentu jurídiku ita nian. Se direitu refere, maka leza ka viola hosi operadora telekomunikasaun sira no governu liuliu ANC tuur nonok hodi hateke maske sira konsiente hela katak, problema iha kualidade Internet sai hanesan preokupasaun emar ka konsumidór hotu nian no eziste duni, ne’e hanesan sira kontribui hela ba iha violasaun ba direitu fundamentál konsumidór nian, ka direitu hodi hetan kualidade di’ak ba prestasaun servisu esensiál.

Atu salienta mos katak, direitu ba iha kualidade iha koredór konsumu nian, hanesna direitu fundamentál ne’ebé elenka iha iha LPK (Lei n.° 8/2016, 08 jullu) no iha nia Lei-inan, art. 53.°, hatuur mos iha “Prinsípiu Servisu Universál nian”, ne’ebé hateten katak, servisu hotu-hotu, ho natureza “Públiku esensiál” tenke garante Asesibilidade, kontinuidade, kualidade, seguransa, protesaun meio ambiente, protesaun ba konsumidór sira no transparente iha finansiamentu ba iha konsumidór sira. Kaer ba iha prinsípiu hira ne’ebé hatuur iha “Princípio de Serviço Universal”, hakarak hakle’an liu prinsípiu tolu, maka: a) Asesibilidade, ne’e katak, sidadaun hotu-hotu, iha direitu atu uzufrui servisu esensiál sira, liuliu iha asesibilidade ba iha folin (acessibilidade de preços), asesibilidade sosiál, katak, tenke hanesan ba ema hotu no la iha diskriminasaun no asesibilidade geográfika; b) kontinuidade, katak, fornesimentu ba iha servisu esensiál la bele iha interupsaun, iha exsesaun kazu fortuitu ka forsa maior, no c) kualidade, katak, servsisu hotu-hotu, ho natureza esensiál, tenke fornese ho kualidade no iha folin ne’ebé asesível ba konsumidór sira.

Bazeia ba iha konseitu iha leten, oinsá funsiona servisu sira ne’ebé ho natureza esensiál iha Timor-Leste?

Infelizmente, realidade prestasaun servisu esensiál sira iha Timor-Leste, kontradiz loos ho saida maka hateten iha Letra da lei no Prinsípiu Servisu Universál ninian. No momentu ona, atu governu Timor-Leste, liu hosi ANC, halo fizkalizaun ne’ebé ho rigór, hodi nune’e bele garante efetividade no efikasia ba iha lei hirak ne’ebé trata konabá matéria. Por ezemplu, ANC hanesan órgaun reguladór iha setór telekomunikasaun devia e devem, kontrola, akompaña, homologa no haree fila valór (preço) sira ne’ebé kobra iha prestasaun servisu esensiál ba iha konsumidór sira, tuir kritéria no regulamentu ne’ebé atribui ba ACN.

Iha biban seluk, ANC devia ser, halo peskiza satisfasaun no kualidade Internet (Pesquisa de Satisfação e Qualidade de Internet) no bele disponibiliza iha sira nia Portál Website, hodi nune’e konsumidór sira ne’ebé sente sira nia direitu prejudikadu ka violadu, sira bele asesa Website ANC nian no bele halo reklamasaun, no ho baze ba iha reklamasaun liga liu-ba satisfasaun no persepsaun ba kualidade hosi konsumidór sira ba iha  prestadór no ba iha servisu, ANC bele foti medidas hodi estuda, hamutuk no empreza fornesedór sira ho intuitu ida oinsá bele hasa’e ka eleva kualidade Internet iha Timor-Leste.

Nune’e mos iha lidun sorin, hanesan Jurista iha TANE Konsumidór, liga ba servisu ho natureza esensiál “telekomunikasaun”, husu para ANC ezije ba iha operadór telekomunikasaun atu publika reseita hotu, durante implementasaun ba iha Estadu Emerjénsia iha prinsípiu tinan 2020 to’o daudaun ne’e. (Direito à Informação).

Molok, atu hakat to’o ba artigu ne’e ninia ninin no rohan, ha’u hakarak resalta mos katak, durante ezisténsia TANE Konsumidór nian, ami, dala-wa’in halo beibeik reivindikasaun liu hosi ami nia intervensaun sira konabá asuntu refere. No ami nafatin komprometidu, hodi lori lian la’ek konsumidór sira nian, sai hanesan ami nia kbiit, hodi defende relasaun konsumu ida ne’ebé justu no ikilibriu liu.

No ikus liu, atu torna Rai-doben ida ne’e, “mais equilíbrio no justo” iha relasaun konsumu nian, kabe ba iha hotu-hotu nia responsabilidade. Liuliu konsumidór sira, tenke ezerse “Cidadania” ho di’ak, no sentidu katak, uma vez que, ita sente direitu ita nian nuudar konsumidór violadu ka hetan violasaun, keta tuur nonok hodi hateke, “deve ser” reivindika perante operadór ka prestadór de servisu sira no Governu, liuliu ANC, no buka nafatin asosiasaun hirak ne’ebé servisu hodi tane no defende direitu refere.

Iha fali sorin seluk, operadór sira mos tenke iha dever morál, (Princípio de boa-fé) perante ninia kliente sira, no ikus liu Governu, liuliu ANC, presiza tau atensaun máxima no ho rigór hodi kontrola servisu telekomunikasaun no propoin solusaun hodi eleva ka hasa’e “Qualidade de prestação de Internet” iha territóriu nasionál. Ne’e esforsu koletivu inéditu hodi mantém operasaun rede fixa no movel, hodi garante katak millares de milloins Timór-oan sira kontinua hodi bele asesu ba Internet no servisu komunikasaun sira seluk ho kualidade no efetividade.

 

 

 

1,356 Views
Artikel ini telah dibaca 165 kali

badge-check

Editor

Baca Lainnya

EMA VS KULTURA

25 July 2024 - 23:33

BABEUR BUROKRATISMO HANESAN DIABOLIS PROVOCATUS BA SISTEMA ATENDIMENTO IHA TIMOR-LESTE  

21 July 2024 - 12:36

Papél  Estudante  Kampeaun  Edukasaun Literasia  Dijitál  Timor-Leste

13 July 2024 - 12:53

Akórdaun Tribunal Rekursu VS Lei Indulto no Komutasaun Pena + Dekretu Prezidente Repúblika

3 April 2024 - 16:43

TEMPU  QUARESMA  OPORTUNIDADE  GOVERNANTE   PRÁTIKA  FRATERNIDADE   UMANU                                              

16 February 2024 - 14:28

 Produsaun Vida  Sosial No Sosiedade Ho Natureza

29 January 2024 - 11:45

Trending di OPINIAUN