Kestaun QUALIDADE EDUKASAUN pertinente atu halo diskusaun klean husi entidade hotu-hotu tamba edukassun mak sentru ba desenvolvimentu hotu-hotu.
Atan hau la iha izasa boot maibe iha hanoin diak oitoan nebe bele kontribui ba iha kestaun hadiak kwalidade edukasaun hanesan tuir mai ne:
1. Governo no estadu TL tenki koloka edukasaun nudar prioridade, laos iha surat tahan leten deit maibe tau iha pratika, desde primeiru governu to oitavo governu hotu-hotu dehan edukasaun ne prioridade maibe imvestimentu ka osan koloka ba seitor edukasaun la to’o 10%, nune ita bele mehi no planu oi oin mas “helena” deit. Sugere atu determina edukasaun nudar prioridade iha asaun konkreta (kolokasaun orsamentu mais de 15% do OGE iha seitor edukasaun)
2. Minimiza intervensaun politika barak iha seitor edukasaun. Exemplo; Teknokrato sira hahu husi Diretor Geral mai kraik (mestri/a sira) tenki selesiona liu husi selesaun por merito nune sei kumpri prinsipiu “tau ema los iha fatin los”, kebijakan hotu tenki baseia ba resultadu estudu no laos basea ba hanoin pessoal ka grupu
3. Diretor tutela ba financas, aprovisionamento no rekursu humanos iha ministerio edukasaun tenki iha konhesimentu naton ba komponente importante edukassun no eskola sira nian nune fasil atu define prioridade serbisu nebe sira tutela ho lolos no lais.
Diretores ba asuntu tekniku sira hanesan kurikulum, diresaun eskolar sira, INFORDEPE no Inspesaun presija ema no minimu licenciadu iha area edukasaun no iha esperencia nudar manorin minimu tinan 3 nune la ba aprende fali iha serbisu fatin.
4. Tau atensaun prinsipal ba komponente sira nebe involve iha sistema edukassun no eskola:
a. Kurikulu: kria standar serbisu seitor kurikulu nebe sai matadalan ba reforma kurrikulo nune hases an husi muda kurrikulo sem rajaun tekniku maibe baseia deit ba opiniaun pessoal ka grupu, estandar refere tenki involve entidades tomak nia pensamentu no baseia mos ba padraun internasional sira nune governu troka malu maibe kurrikulu la troka sem rajaun fundamental no la izola TL husi mundu iha setor oi-oin
b. Manorin ka proffessor/a sira: rekrutamentu ho kriterio rigorosu ba manorin foun, define modelu formasaun nebe diak, determina nia tempu inklui prepara formador no manual formasaun nebe diak atu garante qualidade ba professor existente
c. Melhoramentu kondisaun imfraestrutura eskola sira: salas de aula, escritorio dos professores, biblioteka, laboratorio, casa de banho, kantina etc
d. Kompleta fasilidades eskola nian: mobiliarios, livros, fasilidade laboratorio e biblioteca etc
e. Etc
5. Estabelese SOP ba atividade Diresaun sira no TOR klaru ba funsionari no agente administrativo ministerio edukasaun nasional, munisipal no staf admin eskola nune resulta serbisu nebe efetivo no efisiente
6. Define sistema edukasaun husi nivel pre eskolar to nivel ensinu superior ho lolos baseia ba estandar ruma no involve partisipasaun komponente hotu estadu nian iha prosesu tomak (konsultasaun barak, klean no kwalidade)
7. Politikus sira, ministru no vise ministru edukasaun tenki iha konhesimentu klean kona ba sistena edukasaun no nia komponente sira hahu husi ministerio to ba eskola nune bele define planu prioridade sira ho lolos no la dependete (tergantun) 100% ba assessores nebe dala barak iha interese atu kontratu naruk ba bebeik no dalaruma aproveita introdus interese exterior nebe ba longu prazu sei hafraku rekursu humanu timor nian.
8. Rekruta assessor nebe presiza nune la rekruta assessor nebe manan osan boot maibe dala barak mai “office” ba facebook deit ou halao nia serbisu seluk.
9. Define lei organica ministerio hodi estabelese estrutura nebe presiza duni no laos atu fahe posisaun: Estabelese Diresaun, Departamentu ka Seksaun tuir nesesidade serbisu funsional.
10. Tau atensaun no orsamentu proprio hodi desemvolve serbisu EMIS: Diresaun hotu sei falha halo planu no susar atinzi metas planeadu tamba konsume dadus nebe la qualidade. Se melhora EMIS sei kontribui tebes ba ministerio atu halo planu nebe diak no qualidade no garante nia atinzimentu metas sira.
11. Redifini politika merenda eskolar nebe imfrenta bebeik problemas, define politika ida nebe tau atensaun ba asuntu sira hanesan tuir mai ne :
a. Osan no fos to tarde iha eskola liu-liu primeiru periodu tamba kalendario eskolar lao dala ida ho kalendario fiskal orsamento, solusaun mak define fundus proprio ba asuntu social eskokar nebe la dependensia ba diskusaun OGE ou solusaun seluk mak muda kalendario eskolar, hahu inisio ano letivo hafoin orsamentu aprovadu iha PN nune wainhira eskola hahu nia atividade iha ona orsamentu atu apoio atividade sira.
b. Relatorio exekusaun nebe sempre tarde implika ba prosesu liquidasaun tuir mai
c. Menu hahan nebe lolos ne almosu eskolar laos merenda
d. Tempu ba merenda implika ba tempu ensino no aprendizazen
e. Konsentrasaun profesor fahe ba atividade merenda no ensinu
f. Oinsa imvolve inan aman iha prosesu
12. Estabelese equipa permanente espesialista da disciplina iha ministerio ho estatutu proprio atu substitui assessor internacional, equipa ne minimu kada diaciplina ema nain 3 atu apoio serbisu diresaun hotu relasiona ho kompetensia professor nian: pedagozia, lingua de ensino, etika profesional no konhesimentu cientifiku. Sira mak sei apoio serbisu diresaun kurrikulu oinsa halo reforma, monitorizasaun ba implementasaun kurrikulu, halo avaliasaun no rekomenda ba ministerio hodi halo mudansa. Sira mos sei apoio INFORDEPE atu fasilita formasaun, apoio Media edukativa atu produz tele aula sira, apoio mos Inspesaun Geral atu halo mentoring no apoio INCT atu desenvolve Ciencias no Teknoligia. Osan hodi selu assessor internacional ida ho montante minimu $ 5000/mes bele uza ba selu equipa teknika nain 10 ho kada ema $500/mes ou selu timor oan nain 5 ho salario $1000/mes. Uza timor oan nune osan sirkula iha rai laran no nudar mos fase haforsa matenek timor oan ho esperencia nebe barak liu tan. Identifika funcionario aktual ME nebe iha abilidade, kompetensia no esperiensia relevante atu involve iha equipa ne. Bele mos identifika professores senhor balun nebe qualifikadu atu hola parte nudar membru equipa ne maibe ho estatutu proprio atu sira la sente lakon sira nia rezimi kareira spesial dosente nian.
13. Hamosu kompetisaun kreativu entre professores anualmente hanesan: kreatividade elaborasaun planu de aula, kombinasaun metodologia do ensino, imventa materiais pedogoziku, organizasaun sala de aula etc, sira nebe sai melhores sei hetan premiu oi-oin hanesan (“naik pankat”, selesionadu nudar membru equipa nebe temi iha noneru 12 leten, ou certifikadu etc) nudar fatores motivasaun ba professores sira. Manan nain sira mak espesialista ba asuntu nebe sira kompete nune tinan tina sei hamosu spesialista barak iha seitor ensinu no aprendigazem.
14. Formasaun ba tekniku sira iha diresaun oi oin pertinente los atu garante exekusaun politika ME ho lolos, efetivu no efesiente. Planu formasaun ba tekniku sira laos haruka fali chefe ka diretores ou pessoal apoinmen politika sira mak ba partisipa tan deit atu hetan osan perdiam ou viazen gratuito ba estrangeiru. Kapasidade staf tekniku nesesario los atu halo balansu ho professores no dosente sira iha eskola atu nune la mosu liafuan balun nebe dalaruma hau roma katak “GROBAK DADA TREK” ou “KARETA MAK DADA KUDA”
15. Relaciona ho pandemia covid nebe parese sei lao ba tempu naruk nune sugere atu Ministerio Edukadaun hahu hanoin hodi elabora strutura no konteudo kurrikulo nebe foka ba kwdlidade msibe konsidera mos regras ka protokolu saude mundial. Hahu hanoin atu redifine estrategia ensinu no apredizazem nebe mai efetivu no eficiente ao mesmu tempu garantia nafatin komunidade edukativa sira nia saude relaciona ho pandemia covud 19.
SAUDASOENS EDUKATIVA
Antoninho da Silva Pinto
Alumni UNTL-FCE-Biologia