Lafaek News—Organizasaun Noun-Governamentál (ONG), Permakultura Timor Leste (PERMATIL), tersa (25/07/2023), hala’o hikas akampamentu Juventude permakultura iha suku Sagadate, postu administrativu Laga munisípiu Baukau hodi hetan treinamentu oinsa hala’o konservasaun bee-matan iha ida-idak nia munisípiu.
Reprezentante PERMATIL, Jelito Monteiro, esplika abertura ba atividade akampamentu Juventude permakultura atu fo hanoin ba partisipante sira utiliza didi’ak tempu durante treinamentu iha akampamentu ne’e, tau konsentrasaun didiak kona-ba hanoin no matenek hodi aprende buat ruma durante semana ida nia laran iha suku Sagadate.
“Atividade akampamentu juventude permakultura la’os foin mak realiza iha mu nisipiu Baukau, postu administrativu Laga, suku Sagadate, maibé atividade refere realiza teritoriu Timor laran tomak, tanba ne’e husu ba partisipante sira hotu utiliza didiak ita bo’ot sira nia tempu durante semana ida nia laran, atu nune’e liuhusi buat ne’ebé mak imi hetan lori fila fali ba hodi halo pratika iha imi nia horik fatin,” Jelito Monteiro sublina.
Akampamentu Juventude permakultura ne’e realiza iha Sagadate no servisu hamutuk ho grupu Klibur Estudante Juventude Suku Sagadate (KEJUSS), tanba eventu ne’e hanaran akampamentu Juventude permakultura, akampamentu ne’e rasik sei iha eventu sekuénsia lubuk ida mak sei halo iha fatin Sagadate, hahú husi husi loron dahuluk too remata.
“Liuhusi atividade akampamentu juventude permakultura ne’e rasik ita hetan partisipasaun husi komunidade, autoridade sira husi governu nomós autoridade lokal sira husi postu administivu (6) iha munisipiu Baukau,” nia afirma
Hodi dehan, bee nu’udar fatór determinante ba ema, balada no ai-horis sira nia moris, Juventude Permatil halo konservasaun ba bee matan no ai-horis sira la’os foin agora, travasaun kadalak iha munisipiu 12 inklui RAEOA hamosu bee matan foun lubuk, bee matan hirak ne’ebe maran moris fila-fali.
“Ohin loron ita nia debu sira ne’e komesa maran bad au-daun ona, tanba ne’e liuhusi atividade ne’ebé mak Permatil halo, hodi konserva fila fali ba bee matan sira, atu nune’e nafatin halo konservasaun ba bee matan sira hodi fó moris bai ta ema, animal nomós ai-horis sira, ohin loron komunidade sira transforma debu no lagoa sira sai tiha ba pilar seluk, tanba balu ba halo rekonstrusaun ba atividade negosiu sira ne’e, impaktu ba ita ho bee menus, la signifika katak bee laiha, tan ne’e ho mudansa sira ne’e fó impaktu bo’ot ba ita ema moris, balada nomós ai-horis sira,” nia hakotu.
Jornalista : Crispin Amaral
Editor : Agapito de Deus