(JORNALISTA NIA RESPONSABILIDADE IHA KAMPAÑA ‘ELPRES’)
Jornalista hanesan sidadaun ne’ebé iha devér síviku, iha direitu sufrájiu, atu ejerse nia direitu de votu iha eleisaun tuir konstituisaun haruka (artigu 47 KRDTL).
Los duni, Timór-Leste nudár nasaun direitu demokrátiku ne’ebé, ema hotu-hotu hanesan iha lei nia oin (perante lei), maibé iha lei espesífiku (lei komunikasaun sosiál (KOMSOS) 5/2014) ne’ebé regula no limita jornalista nia servisu. Iha liberdade maibé iha responsabilidade. Limitasaun ne’ebé prevé iha lei Komunikasaun Sosiál no kódigu étika jornalista, hanesan limitasaun pozitiva tanba lei KOMSOS ezije atu respeita ema nia vida umana no transmite lia-fuan edukativa hodi garante pas iha rai laran.
Jornalista hanesan sidadaun timór ne’ebé iha direitu atu partisipa iha sufrájiu. Maibé, bainhira jornalista hala’o nia knaar jornalístika, jornalista ho nia mídia, tenke garante independénsia (labele favoritiza kandidatu ida).
Jornalista tenke tau an hanesan ema independente ida, iha momentu ne’ebé nia ejerse nia funsaun, hanesan jornalista no hafoin ezerse nia funsaun jornalista, tanba knaar jornalista nafatin prega iha isin maske oras servisu liu ona. ko’alia kona-ba independente, iha analojia dehan ida dehan ‘mutin karik tenke mutin no metan karik tenke metan’ mutin ho metan labele kahur malu tanba kór sei la sai klaru ema bolu abu-abu. Hanesan mós sidadaun ida, hakarak hili ema polítika tenke deside nia an sai ema polítiku, hakarak hili jornalista tenke klaru, no respeita knaar ne’ebé O hili nudár knaar sagrada ‘lulik’ida.
Independénsia Iha Publikasaun
Jornalista labele ativa iha partidu polítiku ida, atu nune’e labele impede ninia moral bainhira hakerek notísia.
Jornalista tenke independente tanba iha lei komunikasaun sosiál artigu 17, prevé kona-ba inkompatibilidade, katak jornalista labele (desenpenhada concomitantemente) ka (labele hala’o knaar hamutuk iha tempu hanesan), labele ativa iha partidu polítiku, lider komunitária, funsionáriu públiku no asesór média.
Jornalista konsidera kódigu deontolojia (kodigu étika) nudár mata-dalan ida, nudár ahi-fafulu hodi leno jornalista nia dalan iha temu nakukun.
Bainhira tentasaun mosu husi fontes, koko atu hamate ahi ‘independénsia’ nia karik. Loke ita nia bíblia ‘kódigu étika’ hodi le no halo tuir ba, hodi la’o iha dalan ne’ebé mak loos. Kódigu deontolólia mak jornalista nia sadere fatin, bainhira tentasaun mosu mai hanesan laloran tasi nia siak.
Independénsia editoriál maka, redasaun tenke independente husi influénsia polítika no influénsia ekonómika – jornalista laiha afiliasaun polítika ba partidu ruma – labele simu oferta ho forma saida de’it ne’ebé influénsia ninia independénsia bainhira halo kobertura no publikasaun.
Redasaun ka News room tenke forte no sees husi tentasaun oin-oin, tantu intervasaun polítika, ekonómika no intervensaun mídia-na’in atu muda konteúdu no ángulu notísia tanba de’it interese polítika hodi kontra kódigu deontolojia.
Atu hametin joranalista nia independénsia, jornalista evita intervensaun husi mídia-na’in ka dirizente mídia nian ba faktu sira iha notísia laran. Jornalista evita relasaun ne’ebé besik-liu ho
fonte hanesan kandidatu no partidu polítiku ruma. Jornalista labele sai portavós kandidatu ka partidu polítiku ruma. Kódigu étika númeru 9, fó hanoin ba jornalista sira, rejeita oferta ka subornu ne’ebé influensia ba independénsia redasaun.
Saida mak jornalista presiza halo hodi garante independénsia iha kontextu ELPRES
Jornalista labele iha kandidatu favoritu iha publikasaun notísia, Jornalista tenke tau importánsia ba kandidatu hotu-hotu, Jornalista labele hakerek kona-ba kandidatu ne’ebé iha ligasaun família no kolega.
Limites ba jornalista, Atividade jornalista ne’e garantidu, tanba hakerek ona konstituisaun RDTL, artigu 40 no 41. Maibé tenke iha limitasaun (restrinsaun), Saida mak jornalista atu evita iha kontextu ELPRES?
Evita notísia ne’ebé ninia konteúdu ne’e malefício (hakanek ema) kandidatu seluk, Evita notísia ne’ebé nia konteúdu diskriminativu (Evita publikasaun ne’ebé diskimina grupu etniku, relijiaun, rasa no seluk tan), Evita notísia ne’ebé ho konteúdu demafatóriu no Evita publikasaun notísia ka programa ne’ebé ninia konteúdu akuzativu (trial by the press) ka halo julgamentu ba kandidatu ka partidu ruma.
Limitasaun (restrinsaun) ba atividade jornalistika ne’e prevé iha artigu 11 lei KOMSOS (5/2014), Tenke respeita ema nia onra, naran di’ak no prezunsaun de inocencia, Iha liberdade imprensa maibé tenke iha limitasaun ka restrinsaun, restringe saida mak jornalista labele halo tanba limita husi kódigu étika.
Jornalista no média nia Responsabilidade Jornalista iha liberdade maibé tenke ho responsabilidade, Saida mak jornalista nia responsabilidade iha kontextu ida ne’e (ELPRES)?
Foka ba kandidatu prezidente ninia programa, Jornalista iha devér trata kandidatu hanesan, Jornalista iha responsabilidade atu publika notísia edukativa.
Meiu kominukasaun sosiál iha devér fó espasu hanesan ba kandidatu Iha devér atu kontrola mós kandidatu sira ne’ebé viola regra CNE no STAE Dalabarak jornalista ezije ninia direitu liberdade imprensa no espresaun, maibé dalaruma mós haluha nia responsabilidade nudár edukador iha sosiedade.
Jornalista nia responsabilidade ne’e, prevé ona iha artigu 20 Lei KOMSOS.
Atu garante notísia saudavel, jornalista tenke hatene objetivu husi kampaña polítika atu nune’e jornalista aposta (adapta) ninia knaar jornalístika
Atividade kampaña ne’e nudár meiu ida atu aprezenta kandidatu nia programa hodi konvense vontantes, nune’e sidadaun hili kandidatu iha eleisaun.
Kontextu Timór-Leste, kandidatu atu konvense votantes liu husi programa no liu hosi istória passada. Balun ko’alia lia fuan hodi hatún kandidatu seluk. Balun esplika de’it kandidatu ne’ebé sai nia rivalidade polítika ninia pontu fraku, atu nune’e sidadaun labele hili kandidatu refere.
Pozisaun Jornalista No Media iha situasaun hanesan ne’e, Jornalista no media tenke hili ona ángulu notísia ne’ebé saudavel no kontribui ba pás (tane-aas prinsípiu peace journalism),Foka de’it ba kandidatu ninia programa no lia fuan edukativa seluk, Programa ne’ebé faz sentidu. Evita notísia ne’ebé diskriminativu, hakanek kandidatu seluk no notísia ne’ebé provoka situasaun.
Hakerek na’in : Constancio dos Santos Vieira, Lic. Dir.
Pozisaun : Jornalista (RTTL,ep)
Numeru telefone : 77065225




