Iha loron 31 Dezembru, fulan/tinan kotuk, sai loron importante iha Timor-Leste nomós mundu tomak. Kalan ne’ebé mak troka tinan 2024 ba 2025. Iha sidade Dili, ema selebra tranzisaun ne’e liuhusi sunu no tiru fogetes ka ‘kembang api’ hodi lakan no tarutu makaas kintu-kantu. Tantu iha edifísiu governu ka embaixada sira, nomós iha uma privadu sira iha Dili laran. Fogetes nia tarutu be makaas, lakan be boot namkari, no nabilan lemo-lemo iha lalehan aas bá ho kores oioin, pinta lalehan kalan iha Dili sai furak tebetebes. Ida ne’e mak furak kalan tinan foun nian iha Dili. Ekpektakulár tebetebes.
Nudar Timoroan ne’ebé dadaun hela iha railiur tan razaun estudu, ha’u so bele fihir furak ne’e husi telfone mesa-mesak hodi hato’o saudasoens tinan-foun ba família no belun sira iha Timor-Leste ho fuan boot. Hare’e hikas fali video fogetes tinan-foun-espektakular ne’e, ha’u hanoin lakan ne’e mos reprezenta esperansa ne’ebé ema hotu tau ba tinan foun 2025. Iha artigu dezenvolvimentu personal balun, sujere katak hahú tinan foun mak tempu ne’ebé diak atu halo reflesaun pessoal ba tinan tuan no halo rezolusaun foun ba tinan foun hodi hadiak an s (auto-renovasaun ka hafoun an hikas fali). Nudar sarani katóliku, iha knananuk ida iha missa dehan ‘loron foun sa’e ona, loron foun sa’e ona, aifunan naklekar…’ ne’ebé refleta espíritu optimismu hodi simu tinan foun, loron foun, no husu boot mai ho aifunan naklekar wain. Maibé, será ke iha Timor-Leste, ema hotu iha optimizmu hanesan ba tinan foun 2025?
Semana ida depois tinan foun iha Dili, iha media sosial no jornal lokal sira, mosu kobertura konaba ekipa Sekretariu Estadu Assunto Toponomia e Ordenamento Território (SEATOU) halo eviksaun obrigatóriu iha área Fomentu II. Eviksaun ne’e rezulta família atus rua resin lakon hela fatin no barak tenki evakua ba ponte Kofi Anan okos. Laós de’it hela fatin, família hirak ne’e mos lakon sira nia fonte rendimentu nomós sira-nia oan sira lakon asesu ba edukasaun. Iha media sosial, iha maluk Timoroan barak mak kondena SEATOU no empatiza ba vitima eviksaun sira. Maibé, iha mós maluk Timoroan balun ne’ebé fó sala ba vitima eviksaun sira no iha mós balun mak la fó reasaun ruma maski akompanha dadauk iha media sira.
Hirak ne’ebé kondena SEATOU, hare’e katak maski ida ne’e programa governu atu hadia fali sidade Dili, presiza iha tratamentu dignu no prepara kondisaun própriu ba komunidade sira molok halo eviksaun tamba komunidade sira ne’e mos mesak sidadaun Timoroan. Hirak ne’ebé fó sala vítima ka apoiu SEATOU hare’e prosesu eviksaun ne’e hanesan atuasaun normal atu implementa programa governu ba dezenvolvimentu urbanu. Iha SEATOU nia pajina rasik mos esklarese katak, atuasaun eviksaun ne’e atu kumpri dekretu lei husi governu. Nudar instituisaun governu, SEATOU susesu ona hodi kumpri orden husi governu. Maibé, oinsá ho komunidade hirak ne’ebé sai vítima husi eviksaun ne’e? Nudar poeta Amerikanu Stephen Dobyns hateten, ‘asaun sira iha konsekuénsia’. Nune’e, ho asaun eviksaun obrigatóriu ne’e, ita bele dehan halo vitima eviksaun sira sai grupu vulnerável iha komunidade nia leet.
Entretantu, iha Planu Stratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste 2011-2030, iha seksaun Inkluzaun Social, Governu Timor-Leste deklara katak estratejia no asaun ne’ebé sei halo mak, nudar nasaun ida, governu sei dedika an tomak atu fó apoiu sidadaun sira ne’ebé vulnerável atu bele dezenvolve sira nia poténsia. Estratéjia ne’e refleta idea kona-ba dezenvolve kapabilidade umanu (potensia) husi ekonomista no filózofu Amartya Sen. Maibé ho eviksaun ne’ebé akontese, oinsá mak komunidade vulnerável hirak ne’e bele dezenvolve sira-nia potensia ka kapabilidade se sira lakon ona asesu ba hela fatin, merkadu, rendimentu no asesu edukasaun ba sira-nia oan iha sidade Dili?
Dadus estatístika Sensus 2022 haktuir katak munisípiu Dili iha 2022, iha total populasaun 324,000 resin ho kreximentu populasaun aas liu 3% kada tinan kompara ho munisípiu sira seluk. Total populasaun iha sensu ikus ne’e mos hatudu aumentu kuaze 30% husi total populasaun Dili iha sensu 2015 ne’ebé ho total 205,000 resin. Sidade Dili, to’o oras ne’e sei sai hanesan sentru no espasu ne’ebé fornese oportunidade ekonomia no edukasaun barak liufali munisípiu sira seluk. Tamba ne’e mak ema barak husi munisípiu muda mai hela iha Dili atu bele hetan ka hadau netik oportunidade husi espasu ida ne’e atu hadia moris, dezenvolve sira nia poténsia ka kapabilidade. Ho nune’e, Dili nudar espasu, la’os de’it sai hanesan sidade kapital en termu fíziku, maibé mos espasu ne’ebé fornese oportunidade atu kria ka dezenvolve kapital. Realistikamente, povu Timoroan sira presiza kapital ida ne’e atu dezenvolve an alende kontribui ba dezenvolvimentu.
Liga ba dezenvolvimentu, Organizasaun Nasoins Unidas (ONU) no parseira dezenvolvimentu sira estabelese Metas Dezenvolvimentu Sustentavel (Sustainable Development Goals – SDG) ho slogan katak la husik ema ida iha kotuk. Slogan ne’ebé kada nasaun membru ONU inklui Timor-Leste rasik, presiza aplika mos iha sira nia governasaun ba dezenvolvimentu sustentável. Maibé, eviksaun iha Dili hanesan halo dezenvolvimentu ho prosesu harahun/sobu (demolisaun) hodi halo foun fali (renovasaun). Nudar hirak ne’ebé la simpatiza ba vitima eviksaun fo komentáriu katak eviksaun hirak ne’e konsekuénsia husi dezenvolvimentu. Sé prosesu dezenvolvimentu liuhusi demolisaun-no-renovasaun ida ne’e mai ho konsekuénsia husik ema balun iha kotuk, oinsá mak ita bele garante katak prosesu dezenvolvimentu ida ne’e sei fo rezultadu diak no sustentável maski povu kiikoan Timoroan sira rasik mak sai vítima?
Entretantu, desde akontese eviksaun ne’e, alende iha hanoin pro-kontra hasoru SEATOU, iha balun mak halo atuasaun karidade no advokasia ba maluk sira ne’e maibé iha mos balun ne’ebé nonook deít. Iha mós notisia katak vitima hirak ne’e sei simu indemnizasaun. Maibé iha sorin seluk, vítima sira hateten katak sira seidauk simu buat ruma no hein hela governu atu hatán. Ikus mai, molok tama rohan fulan Janeiru, iha notisia rezignasaun husi Prezidente Autoridade Munisípiu (PAM) Dili, Gregorio Saldanha, ativista rezistensia no sobrevievente massacre Santa cruz 1991. Rezignasaun ne’e mos marka renovasaun lideransa iha Adminisrasaun Munisípiu Dili. Maizumenus, depois de rezignasaun husi Gregorio Saldanha, oinsá kontinuasaun lideransa husi PAM foun no ninia impaktu ba dezenvolvimentu iha Dili? Ida ne’e sei sai observasaun importante ba komunidade sira ne’ebé hela iha Dili atu kontinua akompanha.
Poeta Iranio, Rumi, iha nia liafuan hateten, ‘iha moris ne’e, demolisaun (haksobun) sira mak prosesu atu hafoun hikas fali (renovasaun). Maibé, presiza mos realiza katak tantu demolisaun ka renovasaun sei husik kanek balun. Nune’e, iha Janeiru, sidade Dili hahú 2025 ho prosesu haksobun ne’ebé mai ho objektivu atu hafoun an (renovasaun), maibé hakanek ninia sidadaun sira rasik. Koalia konaba renovasaun no hakanek sidadaun, ita bele fihir hikas fali imajen be espalha iha Facebook. Iha ne’ebá, hatudu labarik kiik-oan balun fihir sira-nia uma be naksobun ona iha area eviksaun. Karik sira hnoin ikas fali sira-nia memória iha fatin ne’e antes eviksaun. Nudar Timoroan, ita so bele fihir imajen hirak ne’e ho laran triste tebes hafoin selebra tinan foun ho esperansa foun iha semana dahuluk iha Janeiro. Ba oin, karik alin oan sira ne’e sira ne’e bele iha optimismu atu hasoru loron aban? oinsá mak ita bele esplika ba labarik sira iha imajen ne’e katak ida ne’e mak hanaran dezenvolvimentu? No dezenvolvimentu mak sobu no harahun hodi hafoun hikas fali.
Reinu Unido, 28 Janeiro 2025
Artigu opiniaun ne’e hakerek husi Zelia Vital, estudante Timoroan ba programa mestradu siensia dezenvolvimentu internasional iha University of Birmingham, Reinu Unido.