Lafaek News—Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hala’o enkontru ho emprezáriu Português ne’ebé hamahan aan iha Konfederasaun Emprezária atu loke investimentu oin-oin iha Timor-Leste.
“Empreza sira ne’e atu loke investimentu iha area bankaria hanesan BNU, fábrika sepatu, ropa, aimoruk, no harii infraestrutra armajein hodi rai aimoruk hodi fahe ba nasaun sira iha ASEAN no seluk tan”, dehan Prezidente Repúblika Timor Leste José Ramos-Horta hafoin enkontru ho emprezáriu Português iha Lisboa Sesta( 04/11/2022).
Xefe Estadu Ramos-Horta ne’e garante kondisaun bá investimentu internasional, hanesan seguransa no polítika Timor-Leste ba setór privadu português sira no husu atu labele laran taridu hodi halo investimentu, tanba Timor-Leste seguru liu kompara ho nasaun sira seluk ne’ebé mosu bebeik konflitu.
“Ha’u ko’alia ona ona George Soros haruka ona ekipa ida ba Timor-Leste hodi halo estudu ba ami nia ekonomia ne’ebé ami sei lansa dokumentu ida hanesan dalan ida ba modernizasaun Timor-Leste nia ekonomia iha tinan 2023,” dehan PR Horta.
Xefe Estadu esplika mós pozisaun Timor-Leste atu sai membru ASEAN, hodi fó oportunidade boot ba merkadu, tanba ne’e produtu husi Portugal nian reprezenta nasaun europeia tomak, bele tama ba merkadu ASEAN liu hosi Timor-Leste.
“iha loron 26 Setembru vizita ba Nova Iorke hodi koordena ho reprezentante Lideransa Fundasaun Open Society Foundation, George Soros nia ekipa ne’ebé antes ne’e, bá ona Dili, hodi halo estudu ida kona-ba ekonomia Timor-Leste ne’ebé sei lansa politika modernizasaun ekonomia Timor-Leste iha tinan 2023″.
Programa modernizasaun ekonomia sei la’o tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál-PEDN 2011-2030 ne’ebé antes ne’e governu anteriór kria no sosializa ona ba povu tomak, maibe tuir Horta katak, planu hirak ne’e sei haree fila fali.
Iha Parte seluk, Vise Prezidente Kámara Komérsiu Indústria Timor-Leste-(CCI-TL)-sígla português, Fernando da Silva, agradese ba esforsu Prezidente Repúblika, Ramos-Horta nian, tanba bele envolve sira koopera ho setor privadu Português hodi ba loke investimentu iha Timor-Leste.
“Ita prontu atu servisu hamutuk ho setor privadu Portugal para kria kampu servisu ba ita nia Timoroan sira, no governu tenki asegura estabilidade polítika no kria seguru de vida, hodi fo garante ba ema loke investimentu,” nia hatete.
CCI-TL sujere importante liu ba Timor-Leste maka governu presiza kria didi’ak lei investimentu no lei ba rai fo garante ba setor privadu estrajerus loke investimentu no kria kampu servisu ba Timoroan sira.
Asuntu seluk tan maka tenki regula investimentu sira ba Timor-Leste, mak tenki ba ho kapital boot, tanba dadaun ne’e governu fo livre ba ema faan sasan nesesidade bazika, tunu sate mai hosi estranejerus, maibé Timoroan sai abandonado iha nia rain rasik.
Enkontru Xefe Estadu Timor Leste José Ramos-Horta ne’e akompaña direita hosi Vise Prezidente CCI-TL Asuntu Transporte no Telekomunikasaun, Fernando da Silva, Emprezáriu Sancão Gomes, Na’in ba Empreza Esperansa Timor Oan-ETO, Nilton Gusmão no grupu emprezáriu feto Timor, Governu nian reprezenta hosi Ministra Ministra Negosiu Estranjerus no Kooperasaun, Adaljiza Magno, Embaixadora Timor-Leste ba Portugal, Isabel Amaral Guterres, Embaixadora Portugal ba Timor-Leste, Maria Manuela Bairos.
Jornalista : Rita Moniz
Editór : Agapito de Deus




