Loron diak ba maluk lee nain sira hotu ne’ebé namkari iha territóriu nasional no diáspora, tuir mai ita sei ba lee istória badak kona-ba ezisténsia Partidu Sosialista de Timor ne’ebé sei sei aprezenta husi prezidente partidu PST no eis kolaborador komandante em xefe das FALINTIL, Avelino Coelho alias Shalar Kosi FF liu husi entrevista eskluzivu ho jornalista lafaek news Agapito de Deus iha sede PST Balide Dili, tersa (24/05/2022).
LNC : Presidente bele explika tok oinsa PST moris no hari iha tempo liu ba?
Shalar Kosi FF : Historia ida ke naruk. Maibe permite hau rejumu deit, ba entrevista ida ne’e. Iha 1979 hau nia maun naran Danino Paixão Coelho da Silva hamutuk ho ami, haoin baje de apoio iha Matebian rahun, estabelese celula clandestine ida iha Ossu. Ami hela hotu iha Ossú. Iha 1979 fulan outubro, Danino desloka mai Dili. Hasoru malun ho kolegas sira hanesan João Cristo Rei, Rosalino Bonaparte, Edmundo Guterres, Sismundo Guterres, Elvino Guterres no seluk tan sira hari Celula Clandestina ida tan iha Dili.
Ha’u hela iha Ossú no hamutuk ho maluk hansips sira, ami nia primiu-sira, ami kontinua halo aktividades de ligasaun ba saudoso Manuel Rita, Rika-Gamu, ami nia primus, nebe sei rejiste hela iha areas foho Bui-Lo nian. Ligasaun ladun permanente, maibe permite ami hatene informasaun barak kona ba bolsas de Resistencia nebe sei iha no fo forsa moal baa mi kontinua luta.
Hafoin insureisaun 10 de junho 1980, hau nia maun ho nia kolega sira Bapak kaer hotu hamutuk mos ho belun sira seluk, inklui Alfares David Ximenes. Hare ba konsekuensia ne’e, hau desloka mai Dili iha Novembru 1980 atu estuda formas oun organijasaun clandstina iha Dili ke bele liga ba resistensia armada.
Hau to iha Dili, belun primeiro maka hau hasoru maka Bilimau ( Nuno Manuel Corvelo de Andrade Sarmento). Ami rua hahu diskuti kona ba modelo organizasaun nebe maka ami bele hahu.
Saida mak Motiva Ita Boot Hamosu OJECTIL?
Shalar Kosi FF : iha 1980 ladauk. Ami hahu konsolida uluk kontaktus. Iha ona Marsu 1981 remata hafoin rona tiha decijaun husi Primeira Konferensia Nasional ba Formasaun Partido Marxista-Leninista/FRETILIN iha 3 de marsu iha Maubai/Muabai entre Ossú no Lakluta, maka ami lubun ida hanesan Bilimau, hau (
Leresahe), Klamar Fuik ( Donaciano), Nakfilak ( José Maunel), Tolimau (Tomé Xavier Jeronimo), Kuda’ain ( José Evaristo), Abut, Bussa-Metan, Optabesi ( Frabcisco Lelan) hari OJECTIL iha 20 de desembru 1981. OJECTIL hahu estabelese ligasaun ba Resistencia Armada liu husi kanais barak. Kanal ida maka Kolega Saudoso Zito Perreira nebe liga ho Saudoso Mestri Domingos. Kanal ida fali maka Bussa Metan rasik maka hala’o ba areas Manu-fahi/Same. Kanal ida fali maka liu husi Maun Atoy Matak. Kanal ida fali hau rasik maka orienta, liu husi celula clandestine iha Ossú.
Portanto OJECTIL hari iha 20 desemrbu 1981 nudar Primeira organizasaun de massas PML/F nian. Tamba ne’e maka hanaran Organizasaun Juventude Estudantil Comunista de Timor-Leste.
Tanba sa maka depois OJECTIL muda naran ba fali OJETIL?
Shalar : Iha altura neba Komando Resistencia Nacional hahu halo mudansas iha plano estratejiku ita nia funu-nian. PML/F dissolvido, iha tinan 1985. Mosu problemas entre lideres iha resitensia armada. Restabelese hikas pojisaun FRETILIN nudar Frente ampla hodi lidera funu. Iha 1986 iha Australia hahu ona estabelese Converjencia Nasionalista – CN. Evolusaun sira ne’e hotu maka halo kom que iha 1987 , atu lidera funu, transforma CRRN ba CNRM no formalmente abandona ideolojia M-L no enkuadra hikas estatuto Tomor-Leste nudar territorio sob administrasaun portuguesa. Portugal haksumik hikas nia responsabilidade nudar potensia kolonijadora.
Husi aspektus balun nebe hau temi maka iha 1987 OJECTIL simu surat ida husi Maun Boot Xanana nebe decifra ona OJECTIL nudar Organizasaun da Juventude Estudantil Catolica de Timor-Leste, Ikus mai, bainhira iha 1989, maio, Maun Boot haruka orientasaun ba organijasaun tolu nebe existe ona, hanesan RENETIL, OJECTIL no CSRNET, atu hamutuk hari LEP – Liga Estudantil Patriotika no ho ona realse katak LEP ne’e apartidaria, maka mosu desentendimento entre ami. Iha oportunidade ida ne’e hau sei la koalia kona ba desentendimento entre ami.
Ho evolusaun ne’e maka , iha Timor-Leste kamarada Nakfilak no kolegas balun muda OJECTIL ba OJETIL no ami iha Java muda OJECTIL sorin ba FECLITIL. No entretanto, Kamarada Bilimau/Laloran kontinua preserva hela OJECTIL. Portanto OJECTIL segmenta ba organizasaun juventude tolu kedas.
Oinsa prosesu transformasaun FECLITIL ba AST no PST?
Shalar Kosi : Hanesan hau hateten ona, iha diferensa entre ami. Maibe la precija hau aborda agora! Iha fulan juli 1990, saudoso Hodu hakerek ba mai dehan la bele rekoinese FECLITIL nudar organizasaun estudante , tamba Komando hakarak iha Indonesia iha deit organizasaun estudantil ida de’it.
Ami la konkorda, ami hakerek ba saudoso Hodu ami dehan ami bele dissolve FECLETIL, maibe ami sei hari Assosiasaun ida naran Assosiasaun Socialista de Timor-AST. Nune’e maka iha 1991 iha 20 de desembru ami hari AST nudar assosiasaun nebe lori ona ideolojia Socialismo nudar alternativa ba sistema kapitalista.
No iha fevereiru 1997 hau hasoru Saudoso Hodu, Nakfilak mos iha prejensa, ami rua koalia kona ba oinsa atu reorganiza FRETILIN, tamba AST estatutariamente nudar assosiasaun nebe afilia ba FRETILIN, enkuanto Movimentu Amplo.
Maibe iha diskusaun, Saudoso Hodu hatete katak, sira la aseita ona socialismu. Sira projeta ideolojia Social Demokrata ba FRETILIN atu adopta depois de Funu remata.
Husi ne’e maka bainhira hau fila ba Java, iha 13 de maio de 1997 komite Sentral AST reuni iha Mahesa-Semarang ami delibera transforma AST ba PST no formalmente ami sai husi FRETIIN, husi tranjetoria ne’e tomak maka ami hili data 20 desembru nudar loron moris PST-nian. (remata)




