Demostrasaun Aliansa Maubere Nasional (AMN) kontra desizaun Parlamentu Nasional nian kona-ba sosa kareta Lux Sport ho Labtop, Rasionalidade politika VS Moralidade Politika
Universitáriu sira, ho dalan oin-oin, halo demostrasaun dame, beibeik ona, protesta hasouru PN nia desizaun nebé, tuir sira haree, gasta osan-boot povu nian ba de’it interese grupu ki’itk nian. Ezemplu:
— Kareta sira PN nian, uluk, iha governasaun kotuk, ladauk fó-fila karik?
— Pensaun vitalísia, uih, sei kumu-metin hela; no sei la fó biban atu halakon tan benefisia hela sira.
— Sei deside sosa tan meio transporte kareta lux sport foun no labtop sira; nune’e, hatudu katak lei sai tiha fali instrumentu halutu-an metin, leet laek atu ema- seluk koko tama ba sobu.
Sira uza hela razaun lójika (racio) ka racionalidade polítika hodi ba hasouru moralidade polítika, basá kbi’it legal iha nanis sira liman atu deside sosa no sei sosa duni ho desizaun polítika nebé sai hanesan instrumentu legal ida garantidu housi PN; katak sei manan ho votu-maioria parlamentar atu sosa.
Kestaun nebé konsidera injusta ba públiku no demonstrante sira maka:
— Sei iha ka lae senso ka konsiénsia-moral housi fuan no neon-klean na’i no inalou deputado/a sira atu luta hasousu atitude ida natural umana ganansioza ba matéria ka materialista? Ou sei iha maibé sai mihis tiha ona karik? Basá sira la konsente ona katak sira-nia neon iha akuzasaun?
Belun neon-na’in sira: bainhira sira uza lójika mak, klaru, objetivu sosa kareta atu tún ba fiskalizasaun iha baze ba projetu sira; ne’e lójiku atu konvense ema fiar ba. Maibé karik, se fihir didi’ak haksunik hela iha laran razaun seluk maka: Polítika atu ukun nian. Katak El Par mai, sei luta soi biban atu ukun tan;
basá, hanoin tok, iha polítika, individu ka grupo polítiku ida nebé mak atu lolo de’it ukun ne’e nú oferta-murak ida ba grupu partidáriu-seluk? Tan ne’e, se ema ida la soi karater ambisiozu, lalika mehi mete ba polítika ho hakaran ukun Nasaun RDTL. Ida ne’e mak sentidu pozitivu polítika nian.
Maibé Iha mós motivu polítiku-foer ka negativu. Maske parte ida ne’e, baibain, haksunik hela molok no durante kampañe politiku sira. Maibé tama tiha ona ba ukun mak foin hamosu-an sai malorek iha lalaok no hahalok sira hodi haree momoos ema matan -melek matenek sira.
Ne’ebe, belun sira: luta ne’e tenke kontinua, basá ezijénsia-moral ne’e dever prestativu ida ba Maromak; la’ós ba ema no mundu. Maske karik ladauk manan justisa, oras ne’e, maibé lialoos sei hamrik-metin nafatin no ezije julgamentu -moral nian ba individu ka klibur pratikante sira.
Mundu ne’e hakunu ho nia oan sira nebé matenek liu oan sira roman lalehan nian. Se eziste justisa no injustisa, mak eziste mós lalehan (como prémio) no inferno (como castigo).
Luta ba justisa fiar katak soi kbi’it Leten Áas nian atu haburas nafatin, basá moris-fiar ne’e luta-naruk (vivência da fé cristã) houri uluk, oras ne’e, no ba oin nafatin. Amin.

