Lafaek News—Centro Nacional Chega I.P, sesta (09/12/2022) realiza konferénsia nasionál ida hodi deskute relatóriu rua husi Chega ho Comisaun Verdade Amizade (CVA) kona-ba ema lakon no mate durante periodu 1974 too 1999.
Director Ezekutivu Centro Nacional Chega! I.P (CNC), Hugo Maria Fernandes, hafoin halo aprezentasaun kona-ba relatóriu Chega ho Comisaun Verdade Amizade (CVA) iha konferénsia nasionál ne’e hatete, liuhusi konferénsia ida ne’e hahú halo diskute kona-ba relatóriu Chega nian nomos relatóriu CVA hodi koalia kona-ba ema lakon iha períodu konflitu, tanba ne’e iha relatóriu Chega rejista asuntu ema lakon ne’ebé akompaña mós ho sira ne’ebé hetan torturasaun oho iha periodu durante tinan 1975 too 1999.
“Ba ema mate sira maioria ita bele hetan no bele hatene hodi rekolla, rejista iha Chega ema mate iha periodu konflitu ne’e hamutuk 20 mil i tal, ba mate sira maioria ita bele hetan no bele hatene hodi rekolla, tanba ne’e ita hahú fali halo tuir ita nia tradisaun hodi nune’e ita bele hatene di’ak liu tan,” dehan Director Ezekutivu Hugo Maria Fernandes iha Salaun CNC, sesta (09/12/2022)
Diretor Ezekutivu Hugu Maria Fernandes, haktuir tan, iha lei diretus umanos Internasional ema lakon forsadamente tama ba krime kontra umanidade, signifika tempu ida estadu hare’e asuntu ida ne’e no iha lei diretus umanus hatete ema lakon mak seidauk hetan, autor ba krime umanidade kontinua hetan kondenasaun tuir lei Diretus umanus nian.
“Asuntu kona-ba ema lakon ita seidauk hetan no lahatene loos sira nia distinasaun ka paradeiru, serake sira moris ka mate ona ka seidauk mate tanba to agora ita lahatene sira nia kondisaun atual, tanba asuntu ida ne’e tinan 25 ita sai husi konflitu no tinan 20 Liu ita tama ba ukun-aan, maibé asuntu kona-ba ema lakon kontinua pertinente tanba lei Internasional sira kontinua hatur kestaun ida ne’e iha Justisa formal ninian” tenik Nia
Iha fatin hanesan Vise-Ministru Negosiu Estranjeiru no Kooperativa (MNEK) Julião da Silva, haktuir parte Ministeru Negosiu Estranjeiru nia papél mak halo kooperasaun asuntu eksterna sira oinsá atu luta hodi lori nasaun Timor-Leste adere ba ASEAN, tanba husi nasaun 10 seluk aseita ona, maibé presiza hadia buat ruma, tan ne’e iha fulan hirak ba kotuk husu Parlamentu Nasionál, liuliu komisaun B atu halo ratifikasaun ba konvensaun diretus umanus, tanba hare’e ba ema sira ne’ebé lakon forsada.
“Luta sira ne’ebé ita nia aman inan sira luta durante nee ita nia País sai hanesan nasaun Ida, ne’e sai istoria Ida. Tanba ne’e husu ba sosiedade sivil asosiaun sira ne’ebé iha Centro Nasionál Chega nia okos, labele tur nonok de’it, maibé buka Lee istoria sira. Agora ita hotu mai vizita CNC nee gratuitamente no governu fó gratuita nafatin, maibé ha’u hakarak dehan iha tinan 10-30 Mai tenki selu, hakarak hatene istoria Timor tama iha CNC tenki selu, tanba sira ne’ebé fakar ran, mate ne’e Karun Liu huat hotu, se mak lahatene istoria Timor nia laos Timor Oan” informa Vise-MNEK
Tuir dadus husi CNC katak ema ne’ebé lakon vida iha periodu 1974-1999 hamutuk 102, 800 (+/- 12.00). Ema oho hamutuk 18.600 (+/- 1000). Ema lakon hamutuk 4500 (+/-1000). No violasaun fatal ; ema mate no halakon ema forsadamentu hamutuk 18.600- 70 pursentu ne’ebé komete husi militar Indonesia iha periodu 1975-1999.
Tuir observasaun Jornalista Lafaek News iha Konferénsia Nasionál ne’e, organiza husi Centro Nasionál Chega ho Asosiaun HAK no hetan partisipa husi Vise-MNEK, membru komite 12 Novembru Veteranu/a sira, nomos membru RYLA, estudante UNPAZ no estrutura Centro Nasionál Chega! I.P.
Jornalista : Felipe Soares
Editór : Agapito de Deus




