Lafaek News—Prezidente Kámara Komérsiu Indústria Timor Leste (CCI-TL), Jorge Manuel de Araujo serrano hatete CCI-TL hala’o ona teste ba fos mana-boot, posibilidade fo importansia ba produsaun fos refere iha rai laran hodi reduz importasaun.
“Fós mana bo’ot ne’e momentu Primeiro Ministru rasik mak mai lansa nia dehan bainhira Kamara Komersiu servisu hamutuk Ministeiru agrikultura ho prezident autoridade munisipiu sira mak lao ho diak 2027 nee ita bele diminui ona importasaun fós maibe sei problema ba lei baze, sei presiza komunikasaun diak,”Prezidente CCI TL, Jorge Manuel de Araujo Serrano ba jornalista sira iha Edifisiu CCI-TL Acait 30/04/2026.
Nia haktuir Kamara Komérsiu Indústria Timor Leste tenta uluk atu eduka agrikultura sira servisu hamutuk, maibé la másimu nune’e nia fo impaktu ba produsaun, tan ne’e ba da-daun CCI-TL dudu setor privadu sira mak atu investe nune’e bele ha’sa produsan iha rai laran.
”Hahú agora motiva maluk emprezariu sira ha’u rasik mós investe area iha natar atu depois hasae produsaun di’ak, ami tau iha merkadu,hau agradese tebes públiku nia preokupasaun primeiru lansa ne’e hatudu katak ita bele halo maibe presiza mós apoiu ministeiru agrikultura fini sira, atu importa fini mós, se mak importa tenki liu husi agrikultura.”Prezidente CCI-TL Jorge afirma.
Jorge salienta kona-ba fós importa primeiru husi Ministeiru agrikultura, atu hare’e saida mak Governu tenke apoiu infraestrutra hanesan halo irrigasaun, maibé irigasaun inaugura tiha, natar sira maran hela tamba laiha ema ida atu halo.
”Ami mós hare’e ba situasaun sira ne’e hotu katak uluk fo oportunidade ba agrikultur sira ami halo aprosimasaun ba agrikultur sira, sira halo natar ami akompaña sira,ami ajuda sira ho adubu ho fini balun, forma sira, sira produs ami sosa la’os kamara komersiu maibe emprezariu sira mak sosa, maibé la másimu entau agora ami mak tenki investe diretamente para bele asegura marka ida ne’e bele tau ba produtu nee iha merkadu,” nia akresenta.
CCI-TL indentifika rai iha fatin hotu-hotu fó kuantidade bo’ot, maibé Ministéiru justisa hare’e rai balun iha empreza rua ka tolu hakarak investe area ne’e ho sériu entaun rai balun sira ba sukat ona.
“Rai balun hektare 1000 to’o hektare 2000, konsege hetan ona estabelese kontratu ona, atu investimentu komesa lao setor privadu rasik investe area ida ne’e la’os atu hamate agrikultur sira maibe atu kompleta agrikultur sira tamba sira nia produsaun la masimu,ita tama teknolonjia modernu uituan para bele asegura hasae produsaun diak no kualidade,”Nia subliña.
Prezidente Kamara Komérsiu Indústria Timor Leste ne’e afirma tan Munisípiu Maliana, Covalima, Baucau, Lautem, Viqueque, Manufahi no Oé-Cusse, iha rai potesial, rai produtivu tebes hodi halo natar no bele investe area pekuária no hortikultura atu nune’e labele importa demais produtu husi rai liur.
Jornalista: Petronila Pereira/Gracia Soares


