Lafaek News—Sekretria Estadu Igualidade(SEI) hamutuk ho parseiru internasional ESCAP UN-Women, Oxfam Timor Leste inklui lina ministeriais no sosiedade sivil, realiza Workshop hodi diskuti Ekonomia Kuidadu atu prioridade ba dezenvolvimentu.
Sekretaria Estadu Igualidade Elbina de Sousa Carvalho Informa realiza workshop nee atu muda prespetiva ekonomista sira Nia hanoin hodi rekonese no valoriza no investe ekonomia Kuidadu Nia No kar ekonomia atu governu presija prioritiza investimentu.
“Ita presiza muda prespetiva ekonomista hodi rekonese valoriza no investe ekonomia Kuidadu Nia ka kar ekonomia governu presiza prioritiza investimentu iha Kuidadu hodi asegura servisu no direitu ema hotu nian, tan ne’e distribuisaun desigual ba servisu kuidadu nian iha sosiedade depende makas ba Labarik feto no feto sira atu tau matan servisu kuidadu nian, evidensia hatudu katak iha Timor Leste no nasaun sira seluk rejiaun Asi pasifiku distribuisaun desigual ba servisu kuidadu trabalho doméstiku ne’ebe la simu osan sai bareira boot partisipasaun komplexu feto nian iha ekonomia no social,” Elbina de Sousa Carvalho esplika.
Elbina dehan, workshop ne’e hanesan pasu importante hodi hahú halo diskusaun ida hasa’e konesimentu públiku nian, investe ekonomia kuidadu nian hanesan elementu importante atu atinje objetivu dezenvolvimentu nasional no SDJ5 espesialmente Alvu 5.4 katak rekonesimentu no valoriza servisu doméstiku liu husi servisu publiku, politika protesaun sosial promosaun responsabilidade iha familia.
Sekretaria Estadu Igualidade nudar instituisaun governo nian kompremetidu kontinua kordena ho instituisaun relevante sira hodi asegura programa no planu orsamentu linas ministeriais atu investe ba ekonomia kuidadu.
“SEI mos iha kordenadaun ho SEFOPE no Un-women Oxfam Timor Leste estabelese grupu traballu ekonomia Kuidadu hodi Hasa’e investimentu Kuidadu Nian estimula kampu servisu ba feto no dudu kresimentu Ekonomia kontribui responde ba problema sosial iha Sosiedade,” nia argumenta.
Iha Fatin hanesan Diretor Jeral SEFOPE Carlito do Rosario Cabral, hatutan SEI parseiru importante ho SEFOPE atu tau pontos importante barak ko’alia ona tau ideia hamutuk nune’e produs ba buat ruma bele utiliza.
“Kada instituisaun nia ema iha tarefas tuir orgániku politiku ne’ebé atribui ba instituisaun Ida-ida Nia maibe ideia no tarefa Sira nee la fahe ita atu Lao Ida-ida Nia iha ideia nee presiza tur Hamutuk hodi tau Hamutuk ideia Sira Tamba idaeia sira ba hotu Ita nia komunidade ho alvu hanesan tarefas ho instituisaun la hanesan, maibe ideia nia Alvu hanesan instituisaun relevante hanesan SEI sempre konvida SEFOPE atu hatoo ideia ruma ligasaun SEFOPE nian ba iha programa SEI, liu-liu programa ne’ebe ita halo liga ba feto rurais sira, tanba feto sira iha area rurais menus tebes ba informsaun liga ho instituisaun nia servisu,” Carlito sublina.
Nia haktuir tan, SEFOPE iha progarama promosaun movel formasaun ida ne’e dezenu ba maluk sira ne’ebe laiha kbit atu asesu mai iha kapital no munisípiu atu hetan formasaun, programa ida ne’e SEFOPE fasilita sentru formasaun sira eziste atu sentru hirak ne’e lori formasaun ba iha komunidade iha area remotas ne’ebe la asesu formasaun iha sentru formasaun iha nivel munisipiu no nivel nasional.
“Sefope iha tan programa ida ba grupu Alvu iha baze mak grupu auto emregu kada tinan Sefope fasilita ba grupu vuneravel sira iha baze ohinsa sira Moos iha kapasidade iha area negosiu nian sira bele halo atividade ekonómiku negosiu ruma iha sira nian area iha grupu no halo buat ruma ne’ebé Sira bele halo nu’une bele provoka atividade ekonómiku iha sira nia bairu nune’e bele fo servisu ba ema seluk iha sira nia hela fatin,” tenik nia
Jornalista : Moises Guterres




