Lafaek News— Vise Primeiru Ministru Vice-Primeiro Ministro, Ministru Coordenador dos Assuntos Sociais, Ministro do Dezenvolvimentu Rurál e Habitação Comunitária, Mariano Assanami Sabino, Timor Leste restaura independénsia tinan 20 resin ona, sei iha problema bee iha rai laran, tanba bee mak importante liu ba ema hotu.
“Durante vinte ital anos ona ita selebra ita nia loron referendum ita selebra ita nia restaurasaun Independensia más ita sei iha problema boot ida problema be’e, ema barak seidauk iha sensibilidade seidauk iha komprede diak oinsa maka be’e ne’e importante teb-tebes ba ita hotu,” Assanami hatoo asuntu ne’e hafoin loke abertura ba workshop ne’ebé realiza iha MNEK, tersa 08/10/2024
Governante ne’e mos agradese hodi bele konsentra asunto ne’ebe importante ba povu nia preokupasaun ba be’e no saneamentu no sai prioridade ba IX Governu konstitusional tanba ne’e Timor Leste selebra ninia aniversariu ba tinan 22, ho Ida ne’e be’e sai problema boot ba povu Timor Leste tomak.
“Ha’u hakarak hato’o hakuak bo’ot ka apresia agradese Tanba imi konsentra ba asunto ne’ebe prinsipal i importante no mos ba prioridade nonu Governu konstitusional ita durante vinte ital anos ona ita selebra ita nia loron referendum ita selebra ita nia restaurasaun Independensia más ita sei iha problema boot ida problema be’e, ema barak seidauk iha sensibilidade seidauk iha komprede di’ak, katak be’e mak importante teb-tebes ba ita hotu tanba ne’e mak ezistensia besi, ezistensia water aid ezistensia hotu-hotu ne’ebe mak durante ita nia fokus konsentra ba be’e importante iha ita nia isin lolon ne’e be’e barak liu duke hahan,” Asanami afirma.
Nia haktuir, restante 47 % ba fator prinsipal liu ba be’e la’os ba aihan sira, tanba ne’e fator ne’ebe Timor Leste hasoru ba animal sira kauze mate tanba be’e menus nune’e sira labele moris, be’e sai potensial ba ema, animal no ai horis.
“Ohin ita iha estante 47 pursentu fator prinsipal be’e la’os hahan ita nia problema barak ne’ebe mak ita hasoru balada ne’ebe ita hakiak mate mos nia problema be’e, problema be’e entaun fali para moras kona, Be’e potensial ba ita ema ba ai horis ba balada, ikus liu se ita iha konservasaun ita iha barajen ita iha kuidadu be’e maka ita iha boa Proasaun ne’ebe ke iha Rai laran maka mosu ba mudansa klimátika ita bele jere klimátiku ne’e se ita bele iha be’e para Rai iha leten bele udan be’e mai fali ho di’ak,” Assanami tenik
Iha workshop ne’e representante husi Water Aid, Justino da Silva informa workshop Nasional ne’ebe lubuk ida ona depois Vise Primeiru Ministru marka prezensa iha workshop ida ne’e prezensa Water Aid Tinan 20 ona iha Timor-Leste.
“Ha’u hanoin iha workshop ida ohin ne’e hau hanoin apresentasaun badak ida ne’e hodi priense tempu mamuk ba antes Primeiru Ministru mai hau hanoin atu introdus ituan hanesan ita bot sira hatene Water Aid nia prezensa iha Timor Leste iha tinan barak iha Likisa ne’e iha Pelu menus iha diza sete anos iha Likisa catorze anos iha manufahi entaun prezensa Timor Leste ne’e kuaze tinan oin ami deklara tinan 20 iha Timor-Leste fisikamente edifisiu foin hari iha Timor Leste tinan 2007 maibe 2005 fo apoiu ona mai Timor-Leste entaun Besik Rua nulu ona” dehan Representante Water Aid Timor Leste Justino da Silva, iha Yayasan Hak
Water Aid nia prioridade nafatin fokus liu ba asesu universal ba be’e saneamentu ijiéne liga ba mudansa Klimátika, liga ba saúde liga ba jenéru no liga ba defisiensia inklusaun sosial sira.
” Water Aid nia servisu hanoin nafatin fokus ba asesu universal ba be’e saneamentu ijene depois mos iha programa sira ne’ebe liga ituan konaba be’e saneamentu ijene liga ho mudansa klimátika be’e saneamentu liga ba saude be’e saneamentu ijene liga ba jeneru defisiensia no inklusaun sosial depois be’e saneamentu liga ba finansiamentu liu-liu investimentu entaun ne’e hanesan prioridade water nian ho aproximasaun servisu ne’ebe mak barak liu sosiedade sivil iha Timor-Leste” Dehan Representante Water Aid Justino da Silva
Iha fatin hanesan, First Secretary DIFAT, Fiona Meehan, reforsa workshop ne’e atu bele identifika dezafiu husi setor besi ba be’e saneamentu no alterasaun ba mudansa klimátika iha futuru oin mai
“Liu husi workshop ida ne’e identifika dezafius no asaun ba prioridade hodi respostas dezenvolvimentu setor besi iha futuru, importante tebes katak asuntu Igualdade Jeneru defisiensia inklusaun sosial no mos mudansa Klimátika” Nia haktuir
First Secretary DIFAT Fiona Meehan hateten katak, Governu Australia halo parseria ho Governu Timor-Leste hodi hametin bem estar iha Timor-Leste no setor Oin-oin inklui sektor besi.
“Governu Australia nu’udar parseria ida ba tempu naruk ho Governu Timor-Leste, servisu hamutuk hodi alkansa ita nia metas no ambisaun hodi hadaet ben estar ba povu no nasaun Timor-Leste iha setor oin-oin inklui setor besi,” nia hakotu.
Jornalista : Aniceto Dias
Editor : Agapito de Deus




