I – SITUASAUN AKTUAL
Iha fulan hikus-hikus mai ne’e, ita rona, hare no asiste jovens timor-oan barak, mane no’o feto, sai ba rai liur ba buka emprego-servisu. Komentarius oi-oin mosu, hamoso perplexidade no komplexidade. Ema husu ba malun, tamba sa maka ita hahu enkara situasaun ida ne’e. Tamba sa maka mãos de obra jovem prefere sai hotu ba rai liur.
Balun hahu hatudu liman ba Governu tamba la kria kampu de trabalho. Sira be hatudu liman ba governo, barak emprejas nebe durante ne’e sempre hetan projetu infra-estruturas husi Governo. Maibe sira la husu tamba sa mos maka dollar barak sai ba rai liur. Sira la buka hatene tamba sa ita importa buat hotu-hotu ka mos tamba sa ita nia modus de konsumu no de satisfasaun to’o ona nivel de despejas ka exportasaun dolar ba rai-seluk?
Ita testemunha nafatin, sitausaun nebe preokupante. Kuantu mais osan bark liu sai husi fundu minarai tama ba ita nia OGE ( Orsamentu Geral Estadu), osan barak liu tan maka sei sai hotu ba rai-liur , tamba ita Nasaun konsumidor produtus husi nasoens industrializadus. Ema iha fabrikas, iha industrias, ita la iha. Ema pridus “minuman kaleng”, ita sosa “minuman kaleng” ba konsumo. Ne’e artigu de konsumu ida deit, maibe ita importa kuaje buat hotu-hotu.
Ema hotu preokupa ho situasaun de “migrasaun” hau prefere utilija terminolojia “êxodo ” . Iha disionariu portugues “ mosu êxodo” maka nudar “….saída de um povo ou de multidão para outros destinatários”. No’o sita mos sa kauja maka halo ema lubun-ba-lubun ( multidão) buka sai husi nia aldeia, nia Nasaun hodi ba rai seluk. Matenek nain balun dehan “ motivu prinsipal maka halo mosu êxodo rural maka “ … modernizasaun prosesu produtivo iha campo/area rural, hanesan modernijasaun agrikula, konsentrasaun fundiaria no’o objetivu balun maka buka kondisoens moris diak” ba nia an no’o nia familia. Ne’e humanu no’o ne’e direitu sidadaun ida nian!
Husi fali sorin seluk, matenek nain balun dehan “… êxodo rural maka processu migrasaun ema husi aldeias rurais ba cidades bobot”.
Kontudu, iha ita nia situasaun aktual “ êxodo rural “ ka husi aldeias rurais mai sidade, la’os tamba modernijasaun prosesu produtivu, maibe tamba paralijasaun sektores produtivos. Ita nia agrikultores sira kuda rai, maibe , tamba politika Estadu-nian, sira nia produtos la bele kompete iha merkado. Ida ne’e maka sai faktores ba ema barak, liu-liu mãos de obra jovens abandona sektor agrikula.
Kaer ba “ konseitos refere”, ita bele hare katak ita nia migrasaun husi aldeias rurais ba sidades bot tamba iha areas rurais ita nia sektores produtivus paralijadu. Portantu, migrasaun mai sidades bot, hanesan Dili, tamba empregu no’o tamba fiar katak iha sidades sei iha kondisoens moris nebe diak liu. Ne’e motivu ida!
Ora bem. Maibe bainhira ita nia jovens sira tama iha sidades bot, hanesan Dili – kapital Estado RDTL, imajinasaun ida katak bele hetan kondisoens moris diak ituan “sirna”, lakon. Situasaun ida ne’e obriga ita nia jovens sira buka dalan ba rai seluk, tamba iha esperansa katak iha neba sei bele hetan kondisoens moris nebe diak liu. Ba opsaun ida ne’e, la iha ema ida ka politiku nebe deit bele trava prosesu migrasaun, se karik la iha politika Estadu-nian atu kria empregu no’o kondisaun diak ba ita nia jovens sira, ba ita nia sidadaun!
II POLITIKA GOVERNU
Husi situasaun nebe desenvolve hanesan hau sita liu ba, ita testemunha mos politika husi Governu nebe iha liu tendensia atu buka opsaun para ita nia jovens sira bele sai ba rai liur servisu. Opsaun ne’e diak, la’os la diak! Maibe tenki iha definisaun objetivus nebe klaru.
Ita asiste, rona, maluk Estadu balun iha soromutu ho ita nia Ukun nain sira diskuti mos ona kooperasaun nebe sentraliza ba atu kria mekanismu hodi fasilita timor-oan sira bele ba rai hanesan Irlandia, Inglaterra, Portugal, Polandia no’o seluk tan. Mekanismu hanesan ho Passaporte RDTL bele tama iha rai hanesan Inglaterra, Irlandia, Polandia no’o seluk tan, sei incentiva liu tan no’o fasilita liu tan jovens barak atu bele ba servisu iha rai liur, tamba iha RDTL kondisaun moris hahu difisil ba bebeik.
Kuaje tinan rua resin ona, ita rona Programa Rekuperasaun ekonomika, maibe lahatene nia rejultadu to’o iha nebe ona. Maibe karik ita hare ba ema lubun-ba-lubun hahu sai husi Timor-Leste atu ba servisu iha rai seluk, ita bele to’o konklujaun katak Programa Rekuperasaun Ekonomika karik ladauk atinje nia alvo lolos. Tamba sa? Ita ladauk hatene ka ladauk hetan faktores nebe influensia Rekuperasaun Ekonomika.
Balun dehan Timor-Leste nia situasaun ekonomika ladun diak, tamba impaktu husi funu Russia-Ukrania. Bele los! Maibe se Paises hanesan Polandia, Inglaterra, Irlandia nebe faz parte rejiaun neba, karik la afetadu ne’e maka sira nia ekonomia diak hela hodi bele simu timor-oan ba servisu iha neba. Lahatene? Ita buka hare took!
Bele ita asiste iha notisisias iha GMNTV, TVE, RTTL no’o mos midia-online sira. Iha promosaun de kooperasaun ho Paises lubung ida atu bele fasilita ka simu timor-oan sira ba servisu iha neba. Balun dehan perigoju, tamba mão de obra jovens-produtivas sai hotu, lorong ruma ita nia fabrikas-industrias loke, ita sei iha problema mão de obras produtivas. Ne’e los! Mas bainhira no’o oinsa los maka ita atu iha fabrikas ka industrias? Ne’e maka problema!
Politika ne’e diak, ba kurtu prazu, maibe sei iha impaktu de longu prazu, karik Governu la kria kondisoens seluk atu hare oinsa ita nia sektores produtivus sira sei hasoru desafius de falta de mão de obras. Governu, politikus sira tuir lolos halo reflesaun klena kona ba faktores hotu-hotu nebe liga ho desenvolvimentu ekonomia nasional.
Kontudu , buat ida fali maka interessante! Ita “migra” ba ema nia rain atu bele hetan servisus no’o kondisoens diak ba ita nia moris, ema husi rai seluk “husik nia rai” mai buka moris iha ita nia Nasaun. Ita buka tok explikasaun husi situasaun ida ne’e. Kontraditoriu, maibe realidade!
III. MODELO PRODUSAUN IDA NEBE MAKA PST HAKARAK IMPLEMENTA
Husi apresentasaun ka abordagem hanesan ita hare liu ba, hau hanoin altura to’o ona atu ita buka tok solusaun ruma para kria kondisoens nebe diak para ba oin ita nia jovens sira ( mão de obra produtiva) em vez de prefere sai ba rai liur, la deside ba tamba ita nia sektores produtivus organizadu diak liu. Hau hanoin ita bele diskuti tok modalidades hirak ne’e :
A – Iha sektor Agrikultura, Pekuaria e Peskas
Sektor ida ne’e labele loke ba grandes investimentus privadus, liu-liu iha areas de kultivu e koileita. Iha procesamentu, bele mos iha parceria entre Kooperativas ho empresas publikas ka privadus.
Governo Timor-Leste tuir-lolos hari ka estabelese empresa estatal ba area agrikula, pekuaria no peskas. Investe ka kapitaliza fundo ida ba sektores hirak ne’e.
Iha nivel aldeia ka aldeia ida-idak tenki iha establesimentu Koperativas de Produsaun e Distribuisaun. Diak liu maka kooperativas familiares. Incentiva produsaun agrikula, peskuarias no’o peskas sei evita mãos de obra jovens abandona sira nia Knua no’o migra mai sidades ka decide sai ba estrangeiru atu buka servisus.
Koperativas por aldeias hirak ne’e iha Suco ida nia laran tenki halibur malu hodi konstitui Assembleia Representativa de Cooperativas ho direksaun ida ke rotativa, eleita por kada assembleia nebe maka konvokada atu reuni;
Por nivel Distritu, Assembleia Representativa das Kooperativas sei hili direksaun de Administrasaun e Planeamentu ida atu bele representa kooperativas perante Governo Lokal ou Municipal.
Direksaun Esekutiva ne’e maka sei akompanha plano Governo kona ba desenvolvimento iha sektor agrikola, pekuaria no’o peskas, no’o mos akompanha plano desenvolvimentu infraestruturas ,rekursus naturais, hodi nune’e bele apresenta propostas de konkursu.
Koperativas por aldeias, karik todan demais,por sucos,karik todan demais, por Distritu tenki hari Komunal ida. Komunal ne’e sei funsiona nudar alternativa ba kooperativas nebe maka karik “gagal panen”, no’o mos nia produtu bele kanalizadu ba merkadu hodi aumenta ka adkiri fundos ba kooperativa nivel distrital.
Receitas husi komunal bele utiliza ba sai hanesan fundos ba Koperativas, Kada governo lokal ( munisipiu, karik!) tenki estabelese nia mekanismus hodi bele tulun empresa estatal vinkula an ho kooperativas agrikulas, pekuarias, peskas, no’o to’o nivel balun sektores artesanais.
B – Iha Sektores Rekursus Naturais no’o Infraestruturas
Koperativas iha nivel hotu-hotu, karik organizadu diak ona, bele prepara plano atu halo parceirias ho empresas publikas, privadas atu bele mos hola parte iha sektores hirak ne’e, mas labele subestima sektor agrikultura, pekuaria no’o peskas.
Iha areas esplorasaun rekursus naturais, tanto renovaveis ka naun renovaveis, iha energia nian; iha areas minas ka mineiras, tenki iha estabelesimentu de koperativas atu hola parte iha esplorasaun rekursus hirak ne’e.
Iha areas de konstrusaun, estradas,pontes,portos, aeroportos, trabalhadores sira tenki halibur malu iha kooperativas atu bele kompete iha sektor hirak ne’e ho sektor publiku ka privadus.
Iha fabrikaska industrias, trabalhadores sira tenki hari koperativas por fabrikas ka industrias hodi bele luta ba reivindikasaun kona ba iha aksaun/saham iha sektores rua ne’e nia laran.
Koperativas maka sei sai nudar instituisaun juridika de direitu maka sei representa trabalhadores sira atu halo kontratu, adkiri aksaun/saham, no’o Koperativas maka sei fulan-fulan selu nia membrus-funcionarios sira nebe maka servisu iha empresa parceira Koperativa nian. Ho mekanismu ida ne’e ita elimina despedimentus injustus ba trabalhadores no’o ita kria regras koperativas atu eduka no’o forma ita nia ema tamba sira sente katak fabrikas ne’e sira nia mos (sensu de posesaun).
C – Iha Areas do Comercio, Kooperativas Distritais, Koperativa Nacional tenki hahu loke lojas populares atu fa’an produtus agrikolas, pekuaria no’o peskas, tantu ida be sei matak bem komu sira nebe prosesadu ona, Kooperativas Distritais, Kooperativa Nacional tenki loke rede de distribuisaun de todos os produtus ke povo precisa atu konsome, Kooperativas bele mos desenvolve aktividades de importasaun, produsaun material ba konstrusaun uma, estradas, pontes ka seluk-seluk tan.
Ba areas produsaun sa deit, hau defende katak koperativizasaun no’o kolektivizasaun maka sei sai alternativa ba modelo individual ka kapitalista iha produsaun bens de konsumo no’o bens sira seluk tan. Ho nivelamentu asosidaus ba meios de produsaun, meios de distribuisaun, konsumo, maka ita sei kria sociedade ida ke iha harmonia social nudar base fundamental ba estabilidade nasaun. Ema hamlak, halo ema lalais deit bele violentu; ema kiak barak , nasaun la iha estabilidade. Situasaun de instabilidade bele obriga Estado hola medidas ke halakon direitus humanus, hamate demokrasia. Sei mosu slogan “ tamba estabilidade”, “bele viola direitus humanus no’o hamate demokrasia”.
No’o tamba mos desempregu, Ita buka dalan fasil liu incentiva migrasaun ( êxodu), liu husi estabelesiemntu de koopreasaun ho nasaun ka Estadu sira nebe bele simu ita nia jovens sira ba servisu iha rai liur. Nusa ita la investe iha sektores produtivus hodi ita nia jovens sira bele servisu iha ita nia Nasaun laran?
III. REMATA
Artigu oan ne’e iha deit objetivu atu provoka analise no’o diskusaun ba tema nebe ohin ema hotu-hotu koalia ka preokupa.




