Lafaek News-Segunda 13/06/2022 Prezidente Repúblika José Ramos Horta, promulga lei kona-ba Planu Opsaun Boot sira ba tinan 2023, nu’udar planu indikativu ba prioridade sira governu atuál nian no orsamentu respetivu ba projesaun sira ne’ebé aplikasaun ba lei ne’e sei hahú iha tinan 2023.
Ohin ha’u promulga lei kona-ba Planu Opsaun Boot sira ba tinan 2023, Lei ida-ne’e nu’udar planu indikativu ba prioridade sira governu atuál nian no orsamentu respetivu ba projesaun sira hanesan ne’e, ne’ebé aplikasaun ba lei ne’e sei hahú iha tinan 2023, ne’e signifika katak sei laiha impaktu imediatu ba estabilidade finanseira atuál ba rai laran, dehan PR Josè Ramos Horta liuhusi komunikadu media Palásiu Prezidensiál, segunda (13/06/2022).
Tuir PR Horta, Governu deklara iha lei ne’e objetivu atu alkansa objetivu sira ne’ebé estabelese iha Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu Nasionál tinan 2011-2030,depende ba prioridade sira ba governu ruma iha futuru, planu ida-ne’e bele hetan alterasaun iha kualker tempu atu refleta prioridade sira ne’ebé hanesan ne’e
Haktuir ba lei ida-ne’e, Governu nia funsaun mak atu estabelese polítika, Prezidente bele fó konsellu ba Governu no hato’o opiniaun sira, públiku ka privadu, kona-ba polítika saida de’it iha domíniu públiku, maibé Parlamentu no Governu nia knaar mak atu dezenvolve no implementa polítika públika sira iha ita-nia sistema demokrátika”, esplika PR Horta.
Tuir Xefi estadu Horta, Prezidente iha knaar atu atua nu’udar mahein ida ba Konstituisaun, nu’udar protetór ba ita-nia demokrásia no mós ba Estadu Direitu, no atu asegura, tuir limitasaun sira lei nian, respeitu no kumprimentu ba regra konstitusionál sira.
“Bainhira promulga lei ida-ne’e ha’u hakarak fó-hatene momoos katak, iha aspektu balu hosi Governu nia planu ne’ebé ha’u sente ladún konfortável, Hosi orsamentu planeadu totál ho montante $3.155.715.306 ba tinan 2023, $1.000.000.000 aloka tiha ona ba estabelesimentu Fundu Veteranu Nasionál, Ha’u ta’uk katak alokasaun ba fundu ida ne’e la ekuitavel ka proporsionál”.
PR hakruir, Laiha dúvida katak veteranu sira hato’o ona servisu maka’as ba rain, sei labele iha-ne’e ohin-loron se lahó sira-nia sakrifísiu,maibé ida-ne’e la signifika katak alokasaun orsamentu ba sira iha Orsamentu Retifikativu foin lalais ne’e apropriadu atu realiza saída mak Governu hakarak atu halo hodi hamenus nivel moris-kiak ne’ebé iha ohin-loron iha ita-nia rain.
- Fó 90% hosi Orsamentu Retifikativu totál atu ajuda 1,75% hosi populasaun tomak parese tuir ha’u nia haree hanesan la justu no la ekuitavel”.
Horta afirma, , fiar katak alokasaun ne’e ninia foku loloos tenke buka atu ajuda ema sira-ne’e, no la’ós ba grupu sidadaun espesífiku ki’ik ida, la haree ba sira-nia importánsia istórika tanba patriotizmu no kna’ar istorikamente iha luta ba ita-nia ukun an no ba Timor-Leste ida ne’ebé livre no dezenvolvidu,
Tanba razaun hirak-ne’e, ha’u iha intensaun atu husu Tribunál Rekursu atu revee lei kona-ba Orsamentu Retifikativu, buat ida-ne’e nu’udar parte ida hosi prosesu demokrátiku atu asegura funsionamentu normál no saudável ba nasaun nia instituisaun sira”.
Jornalista : Rita Moniz
Editór : Agapito de Deus




