Lafaek News– (11 Novembru 2025), Centro Nacional Chegall P. organiza semináriu nasional ho tema Rasik-an Seminariu ne’e hala’o tha ambitu Komemorasaun Masakre Santa Kruz ba dala 34 no “Relembra Luta Rezistensia no Valoriza Forsa Juventude Timor-Leste iha Prosesu Luta Ba Ukun Selebrasaun Loron Nasional Juventude ba dala-20, ne’ebe realiza iha Salaun Konferensia Centro Chegall P. Antigo Comarca Balide
Objetivu prinsipal hosi semináriu ne’e mak, atu fo onra ba juventude sira ne’ebe sakrifika-an ba mate ha akontesimentu Masakre Santa Kruz 12 Novembru 1991 canba defende direitu povu nian ba liberdade no dignidade estadu Timor Leste nian. Hadia no haforsa memória kolektiva, ajuda tha futuru, Valoriza papel juventude iha luta rezistensia, hatudu korajen, solidariedade no Jerasaun foun sira atu aprende hosi istoria rezistensia no evita trajedia hanesan ne’e repete hikas determinasaun, enfrenta opresaun. Kontinua rekorda no inspira juventude atual atu kontinua kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.
konsekuensis violentis no violasaun direitus umanos. Komemorasaun. ne’e sal plataforma edukativu atu reforsa valor paz, justisa no rekonsiliasaun. Mantein unidade nasional no identidade Timor-Atu promove edukasaun kona-ba direitus umanos ba akontesimentu Santa Kruz hatudu Leste. Nu’udar lembransa kolektiva kona-ba sakrifisiu juventude atu ajuda reforsa unidade povu nian no hadia konsiensia nasional kona-ba istoria luta ha liberdade Timor Leste nian.
Seminariu nasional ne’e mos sai nu’udar parte ida importante atu aumenta konsiensia juventude kona-ba istoria rezistensia Timor-Leste no sai plataforma diskusaun kona-ba papel juventude iha prezervasaun memoria kolektiva. No estimula partisipasaun juventude iha promosaun direitus umanus no valor paz.
Semináriu national ne’e halo bazeia ba Relatóriu Komisaun Acolhimentu, Verdade no Reconciliasaun (CAVR) nian katak, iha loron 12 de Novembru 1991 akontesementu masakre grave iha Simiteriu Santa Kruz, Dill, ne’ebé rezultadu hosi manifestasaun pasifiku organizadu hosi foin sa’e no juventude Timor oan atu husu justisa ba asesinatu Sebastião Gomes no hodi husu apoio ba independensia Timor-Leste nian. Manifestasaun ne’e responde ho violensia brutal hosi försa militar Indonézia nian, ne’ebé mate kuaze ema 250 (Atus Rua Lima Nulu) no fóinsa’e barak mak mate. balun hetan tortura hafoin akontesimentu trajedia ne’e.
Tha relatóriu CAVR nian identifika katak, Masakre Santa Kruz hanesan pontu nakfilak “turning point” iha luta rezistensia Timor-Leste tanba imajen no evidensia masakre ne’e espalla iha mundu tomak, hodi muda persepsaun internasionál kona-ba situasaun iha Timor-Leste. Loron ne’e mak iha signifikadu boot ba povu Timor nian la’os de’it atu lembra trajedia, maibė mos atu fó óndra ba sakrifisiu juventude ne’ebé fo-an hodi defende direitu povu nian.




