Naran : Asala Vicente
Hp/WA : +670-77254381
Hela fatin : Rai-Kotu
Vise Presidente Jurisdisaun : Organizasaun Registensia Sagrada Familia-ORSF
Email : asalavicente4@gmail.com
Facebook : Asala Vicente
Fenomena sasan folin sae, defendensia distribuitor no vitima konsumidor, sosiedade konsumidor paniku, reasaun normalmente hasoru ukun nain sira presiju mellora divesifika ekonomia rai laran espesialmente MCAE, MTCI, MAP, MNEC no kordensaun reskursu ne’ebe SEPGFOPE, sentru formasaun iha atu la husik let sira badaen.
Taxa importasaun sae, folin sasan sae, ita presijna sosializasaun no konsultasaun publilku, distribuitor balun halimar ho sasan folin tuir sira nia hakark.
Timor Leste ohin loron ita iha rekursu sufisiente ne’ebe prepara hosi SEPFOPE, Governo/Estadu ministeriu interligadu halo kordenasaun ida diak para hodi grante no diversifika ekonomia rai laran.
Maluk sira ne’ebe hetan formasaun hosi SEPFOPE no Sentru Formasaun sira, Governo liliu Ministeriu interligfadu sira hanesan MCAE, MTCI, MAP, MNEC servisu hamutuk lori investidor estrangeiru sira mai investe iha ita nia rai. Dadaun infrenta hela folin sasan sa’e povu, sidadaun tomak preokupa loja no kioske balun hahu manipula folin, estudante i povu babain difikulta tebes sira nia nesisidade lor-loron.
Ekonomia no demandas merkadu internasional ba produtu lokal, demandas merkadu internasional sae makas liu-liu ba produtu agricola sira hanesan, Kafe, Mina Nu’u, Fos Rai, Avokate, nst.
Produtu hirak temi iha leten ho folin asessivel no satisfatoriu ba produtor, infelizmente Timor-Leste nia kuantidade produsaun ba variedade produtu hirak ne’e sei menus tebes no labele grantia esportasaun sustentavel tuir nesidade demandas merkadu nia iha.
Esportasaun sustentavel tuir nesesidade demandas merkadu nia, tamba ne’e alerta Timor oan agricultor sira atu iha vontade no esperitu badinas nian hodi kuda variedade sira mensiona iha leten, ita hahu diversifika setor produtivu sira hahu agora hodi grante independensia ekonomika kore-an hosi dependensia ba mina no gas.
Alem de ida ne’e emprezariu internasional barak hakark/buka atu investe hodi sosa produtu sira ne’e tantu halo esportasaun ba nasaun seluk, nune’e mos hari fabrika iha ita nia rain, maibe sira ne’e hotu defende liu ba kuantidade produsaun agricola nivel nasional.
Timor-Leste nia areia potensia barak abandona dadaun neé, tamba deit hotu-hotu defende makas liu ba subsidiu estadu hosi fontes mina rai, ne’ebe la duru no laiha sustentabilidae, em vez de kuda variedade produtu sira haktuir iha leten.
Mina no gas sei bele maran iha tempu seguinte, produsaun agricola kontinua buras sai nudar forsa alternativa hodi subtitui mina no gas ita hahu agora nuneé bele hamnasa iha loron tuir mai, duke ignora mak ita rasik sei arepende tempu tuir mai.
Ho hanoin hirak tenik ita husu estadu no governo liu-liu Ministerio relevante hanesan, MAP, MTCI, MCAE, SEPFOPE, MNEC, Ministerio tenke buka solusaun ba ida ne’e, Ministerio hirak ne’e tenke servisu hamutuk apoiu ba Grupo coperativa agricultor sira hodi bele produs mina lokal sira/mina Nu’u, fos rai, nst, ita iha produsaun rasik hodi reduz defendensia ba rai liur.
Ministerio Agricultura e Pescas buka apoiu makina ida ne’ebe ho modernu i avansadu para hodi halo prosesamentu ba mina nu’u, fos rai, fabrika iha ita rain rasik hodi konsumu no produtu sira ne’ebe tenik iha leten ita bele produs rasik iha ita nia rai, Kordena ho SEPFOPE, MAP prepara tekniku sira hodi eleva i fo formasaun ba agricultor sira oinsa prosesamentu mina ida ho modernu no higiene.
Ministerio Turimo Comersiu Indiustria tulun no apoiu ita nia idustria kik/Grupo koperativa sira liu hosi apoiu material, kordena ho SEPFOPE prepara tekniku sira hodi eleva i formasaun i kria legislasaun hodi regulariza standarisaun sasan nia folin iha nia rai.
Alende ida neé husu AIFAESA kontrola efektivu liu tan sasan nia folin no prazu sasan sira nia iha kioske no loja sira hahu manipula i mos kontrola ate munisipiu sira.




