Lafaek News—Tan de’it dokumentu laek ida ne’ebé seidauk trata, taka-netik direitu defisiénsia nian ba Mefísia Ezoninia Dias Gonçalves nian ne’ebé hakerek ona iha artigu 21 iha lei inan Repúblika Demokrátika Timor Loro sa’e.
Iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika de Timor Leste, artigu 21 ne’ebé toka kona-ba “sdadaun ne’ebé iha defisiénsia” katak estadu valoriza direitu sidadaun ne’ebé ho defisiénsia no bele promove direitu sidadaun ho kondisaun defisiénsia tuir lei haruka, maibé razaun seidauk iha sertidaun RDTL, ne’ebé trata fasil loos bele sai fali impedimentu ba direitu Mefisia Ezoninia Dias nian.
Istória moris kona-ba, Mefisia Ezonina Dias Gonçalves ne’ebé moris iha HNGV (14 Janeiru 2016), iha oras 11:56, ho nia todan 2,01Kg, nu’udar oan dahuluk husi aman kbiit laek Geraldo da Silva Gonçalves no Inan Ana Aleixo, prosesu kuidadu hatudu ona sinal husi Mefisia nian isin lolon tomak book an la hanesan bebe sira seluk, loos duni ikus hatudu realidade husi nia isin Mefisia nian hanesa ema ho defisiénsia fíziku.
Moris horik de’it ho situasaun moruk hanesan nakukun boot ida mak domina iha uma kain Geraldo ho nia oan defisiénsia fíziku Mefisia, dalan seluk laiha ona ba sira atu moris, ho grasa maromak nian loke Gerlado ho nia kaben Ana nia hanoin, hakat ba mota fihir rai-henek iha mota Likisá nian atu pineira hafoin ema sosa ho osan hodi tulun netik hahán loron-loron.
Osan rahun uituan be hetan lerek husi pineira rai-henek, la natoon atu trata sertidaun RDTL defisiénsia Mefisia nian, tanba hahán loon kalan mak sadere ba rai-henek, laiha tan dalan seluk, sorte diak hetan netik osan iha loron ida, maibé mehi la diak, semana id aka rua make ma foin tula rai-henek ne’ebé defisiénsia Mefisia nia aman rasik pineira iha mota Likisá.
Bainhira rona manu kokorek dala ida hafanu ona Geraldo husi nia oan Mefisia no inan Ana ninia sorin, husik hela sira iha kama leten, foti kanuru, aisuak ho rede hulan ba kbás-leten, hakat ba mota suru rai-henek, hodi tais ba rede no halibur hamutuk ba karada ida hodi faan ba ema seluk ne’ebé presiza sosa hodi halo uma.

Defisiénsia Mefisia Ezonina Dias Gonçalves, orijen husi suku Lukulai, postu administrativu Likisá, munisípiu Likisá, no ba da-daun hela provizoriu iha suku Maumera Likisá vila atu Inan-Aman bele hakbiit netik moris husi ke’e-rai no pineira rai-henek ba faan hafoin bele hetan etu bikan ida iha loron too kalan, maské loron manas makaas maibé Geraldo la sente kolen hodi buka osan sustenta ba oan sira liu-liu ba nia oan ne’ebé ho kondisaun defisiénsia.
“Mefisia moris mai ho kondisaun isin ne’ebé la book-an durante semana ida nia laran nia isin lolon foin book-an ba mai, nune’e, nia kontinua baixa iha HNGV durante semana rua doutora sira uza de’it soru-been hodi aguenta Mefisia nia vida, tanba iha momentu ne’ebá nia inan partu ho kondisaun ne’ebé grave tebes, depois nia halo tinan 1 resin ami lori nia ba iha Centro Reabilitação Bekora hodi terapia durante fulan 3, maibé laiha mudansa ba Mefisia nia moras ne’e,” katak aman husi defisiénsia Mefisia iha Maumeta Likisá (27/11/2022).
iha tempu ne’ebá, hetan duni apoiu husi CRB, hanesan kadeira rida ida atu tulun Mefisia bele tuur hodi dudu ba mai, maibé ikus entrega fila-fali ba Centru Reabilitasaun Bekora (CRB), tanba Mefisia la toman tuur iha kadeira roda ne’e.
“Livrinhu ne’ebé durante inan uza hodi ba konsulta ne’e parteira sira halo lakon tiha iha maternidade maibé ba konsulta doutor sira konsege halo foun fali, maibé la hanesan ho ida uluk, no to’o agora agora mefisia seidauk iha sertidaun RDTL no to’o seidauk hetan apoiu ruma husi MSSI, más aman too ba iha suku konfirma xefe suku katak idade seidauk to’o seidauk bele asesu ba subsidiu defisiénsia,” haktuir Geraldo da Silva Gonçalves
Xefe Suku Lukulai, Leonel da Silva Lopes mos haktuir ema ho defisiensia ne’ebé iha direitu atu hetan subsídiu defisiénsia nian tenke to’o tinan 17, maibé ba sira ne’ebé idade minoria bele hetan apoiu ruma hanesan ai-han ka nesesidade bázika ruma, maske pedidu hatoo bei-beik ona rezultadu mak laiha liu too agora.
“Ami atu submete dokumentus sira hanesan kartaun eleitoral, atestadu médiku no sertidaun RDTL, tenke bazeia ba lei, tanba iha lei hateten ona katak subsídiu ba ema ho defisiénsia tenke ho idade 17 ba leten, Ita bele buka meiu seluk bele hatoo ba parte sosial atu fo apoiu ruma ligadu ba sira ne’ebé mak ho kondisaun difisiensia. Maibé kona-bá dadus hirak ne’ebé atu husu apoiu MSSI atu apoiu ai-han ba sira ha’u hato’o ona ba parte sosial maibé seidauk iha resposta,” dehan xefe suku ne’e iha Maumeta Likisá, (27/112022).

Hatan ba asuntu ne’e, Diretór Asosiasaun Difisiénsia Timor Leste (ADTL), Cesario da Silva hateten rekezitus ne’ebé iha tenke too idade 17 ba leten, segundu tenke lori atestadu médiku, maibé atestadu médiku tenke komprova katak grau 3-grau 4 mak bele bele simu subsÍdiu, grau 1-grau 2 labele simu subsÍdiu, Seluk tan mak dokumentu legal sira hanesan kartaun eleitoral HO Bilhete de Identidade (BI), ho situasaun sira ne’e ema ho defisiénsia ne’ebé iha problema psiko-sosiál inan aman laiha, se mak ajuda tulun sira atu hetan dokumentu legal hirak ne’e, kuaze ema ho defisiénsia barak liu mak sira nia inan aman la tau matan ba sira, esklui sira iha sira nia família, entaun dokumentu sira ne’e sira laiha.
“Ho situasaun ida ne’e nia parte rekomenda ba governante sira atu bele asegura katak subsidiu ba ema ho defisiénsia idade minoria ne’e importante liu atu nune’e inan aman sira bele kuidadu sira, atu bele asegura sira no akompaña sira ba eskola”, hateten nia iha palasiu Prezidente (03/11/2022).
Lider difisiénsia Timor Leste ne’e argumenta, durante ADTL hala’o akopañamentu ba ema ho defisiénsia ne’e ultimu prioprietáriu ikus liu iha uma laran, tan ne’e husu governu kria kondisaun atu bele asegura labarik ho defisiénsia sira ne’ebé idade seidauk too 17 ba leten.
“Ami husu ba governu tenke kria kondisaun atu bele asegura katak labarik ho difisiénsia sira tenke hetan subsídiu,” katak nia.
Entretantu, lafaek news tenta konfirma ho Ministériu Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI), maibé laiha tempu atu halo entrevista ho razaun preukupadu ho servisu governu nian.
Jornalista : Santidade Ribeiro
Editór : Agapito de Deus




