hakerek na’in : Jose Lino Constantino Pereira
Iha Timor-Leste asuntus dezempregu saí ona hanesan “muzika festa” nian ne’ebe mak ema sempre kanta iha fat-fatin; kestoens dezempregu talves ke ema intelektual sira sempre dehan Desempregu eziste tamba ,mentalidade,barukten,kapasidade menus,ou Moe, hirak ne hotu mak sai kestoens ba joven ohin loron atu hola parte iha kampu de traballu.
Mai hau kestoens kampus de servisu iha Timor-Leste minimu Tebes,Dala barak joven intelektual sira konsumu teoriku husi “Jhon Qenedi” Hatete katak “keta husu bebeik ba o nia estado;atu saida mak estadu halo ba o; maibe husu ba o nia an atu saida mak o tenki halo ba estadu” teoria ida ne’e hare fali ba kondisaun iha Timor-Leste susar itoan atu nia sidadaun hala’o hodi kontribui ba estadu ida ne liu husi kampu de traballu.
Tinan 18 atu hakat ona ba tinan 19 Timor-leste konkista nia indepedensia ho nia bazes konstiuisaun RDTL ne’ebe mak hatur iha artigu° 1 katak “Republika demokratika Timor-Leste nuda’ar estadu de direitu demokratiku;soberano; indepedenti,hamrik husi povu hotu nia hakarak no iha respeita ba dignidade Humanu” mas na realidade Timor-Leste sei nafatin depedensia ba nasaun seluk nia produtudu agrikola nebe mak kontamina ho produto non-agrikola.
Hau agradese tebes ba joven feto no mane ne’ebe mak sei iha vontade atu buka servisu iha ema seluk nia rain ba ho individu, tanto balun ba liu husi estado atraves “SEFOPE” hodi redus numeru kiak (dezempregadu) ne’ebe mak Tuir dadus ka relatoriu “Multidimensional Proverty Index”(MPI) hatudu katak Timor-Leste iha tinan 2020 iha asean marka istoria foun hanesan primeiru lugar ho 41,8% Tanto dadus Diresaun estatistika nasional iha 2019 publika katak maioria joven dezemprgadu %45 no numeru maioria ne rasik hatudu katak kuaze joven ho idade 23 ba leten.
Numeru kiak sira nebe mak hau fo sai liu ba estadu ida ne’e liliu (SEFOPE) tenki iha obrigasaun atu kria kondisaun ida ke diak ho profesionalizmu. tanto (secretario estado formasaun profesional no empregu) tenki iha planu estatejiku ida nebe mak koerensia duni oinsa atu rezolve joven hotu nia problema.
Tamba iha loron 2 fulan dezembro tinan 2020 SEFOPE kansela Joven na’in 6 nebe mak iha ona dokumentus komprovativu atu aranka ba australia hanesan Traballadoe SWP ba australia tuir kontrato iha tinan 5, tuir fontes kredivel nebe mak hau hetan la’os de’it nain 6 maibe hamutuk nain 15 maibe ho kazu nebe mak la hanesan.
Ho problema ne’ebe mak hau temi liu ba hatudu momos katak (SEFOPE) inkapasidade oinsa atu rezolve joven Timor nia preokupasaun.
Kestaun seluk mak (SEFOPE) tuir lolos iha ona estudu viabilidade ruma ba orsamento geral do estado (OGE) nebe mak kada tinan ba tinan debate (OGE) sira ne mai husi ne’ebe..?
Ita hotu hatene katak Timor-Leste dadaun depende hela reseitas husi Fundus petrolifero oinsa ho reseita sira seluk husi fundus non-petrolifero nebe mak estadu atu garantia ba futuru karik estadu depedensia ba…?
Ba dala ikus hau atu hatete katak ” se deit maka atu lidera nasaun ida ne’e tenki iha kapasidade masimu, laos tamba hakarak hatais garvata maibe lahatene atu rekoinese nia kapasidade) saudozu “Fernando la sama” hatete “O NIA DIGNIDADE NASAUN LA LIU DIGNIDADE NASAUN NIAN”