Naran : Antoninho da Silva Pinto
Nomor telefone : 78501051
Alumnin UNTL- FCE – Biologia (2001)
Posisaun: Fundador Grupu Foinsae Kreativo Liquiçá (FoTi Liquiçá)
Hela fatin : Kutulau-Keorema-Liquiçá
Email : toninhosilvapinto@hotmail.com
REFLESAUN BADAK ATU KOMEMORA LORON IMPORTANTE REFERENDUM BA DALA 21 30/8/1999-30/8/2021
“Oras to’o ona atu ita hili…..” musika furak ne’ebe ita rona kuaze dader to’o kalan husi TVRI Timor Timur, RRI, RTK no seluk-seluk tan durante prosesu tomak REFERENDUM nian, desde hahu resensiamentu to’o loron konsulta popular 30 de agostu 1999.
Musika ne’e hafanu no motiva povu doben Timor tomak tantu iha rai laran no rai li’ur, iha sidade to’o area remotas, hotu-hotu bo’ok-an ba fatin resensiamentu no por fim hakat ba sentru votasaun sira hodi halo desizaun krusial tuir idak-idak nia konsiensia.
Desizaun ne’ebe povu tomak hili mak hakotu luta naruk ba libertasaun. Povu nebe japanes sira konsidera nu’udar rakyat jelata, GPK nsst, imfrenta terror no intimidasaun oi-oin ate japanes hola ho dezenvolvimentu inklui fahe hahan no osan barak maibe tan de’it mehi atu hetan liberdade no ukun rasik-a’an no inspiradu ho palavra de onra MATE KA MORIS UKUN RASIK A’AN haforte povu doben Timor-Leste maioria hodi firme hili opsaun numeru 2 ne’ebe simboliza ho mapa Timor no bandeira lulik CNRT nune’e lori hikas roman foun mai rai doben ne ho naran sagradu RDTL.
Tinan 21 liu ona no ita goza liberdade ne’ebe furak tebes tan laiha ona intimidasaun no teror, laiha ona pemeriksaan KTP, laiha ona insultu, violasaun oi-oin, tortura nsst. Mesmu sei imfrenta injustisa oi-oin maibe la todan liu saida mak existe no povu tomak sofre antes 1999.
Espera ho selebrassun loron espesial ida ne’e inspira fali timor-oan tomak, hahu husi povu bai-bain to’o ba lideransa masimu sira hahu husi ema riku to’o ema kiak sira, hahu husi ema sidade to’o ema area remotas sira hodi tau hanoin hamutuk no halo asaun ho alvu ida de’it atu harahun INJUSTISA ne’ebe existe nune’e bele atinji mehi ba LIBERTASAUN TOTAL NO KOMPLETU no sei sai aliserse ba misaun lulik transforma RDTL sai nasaun RIKU FORTE NO SEGURU iha tempu presente to’o ba futuru.
Uluk povu maioria ho hanoin ida de’it vota ba opsaun UKUN RASIK A’AN, agora mos ita tenki hanoin ida de’it apoiul luta foun ba liberta povu.
Ita apoiu ona ita nia estadu (PR, PN, PM no Tribunal) ne’ebe uluk delega ona ita nia lideransa karismatiku Kairala Xanana Gusmão hodi ba luta no konsege define ona ita nia fronteira tasi nian nune’e iha posibilidade hodi dada mai ita nia teritoriu mina rai ne’ebe konsidera nudar riku soin bo’ot povu no rai doben TL nian.
Husu liu-liu ba gerasaun foun nebe 1999 idade ladauk to’o ba vota maibe agora imi nia idade liu 17 anos ona nune’e imi iha ona biban atu halo istoria iha imi nia vida kona ba partisipasaun iha luta ba libertasaun liu liu libertasaun do povu, imi nia partisipasaun laos liu husi vota deit maibe fornese imi nia apoio liu husi estuda makas liu tan tantu iha edukasqun formal, non formal mos imformal atu sai ema matenek nebe bele garante transisaun gerasional nebe qualidade a’as no prontu kompete ho ema wa’ain iha mundu rai klaran.
Timor nia oan doben hirak nebe hetan ona oportunidade serbisu iha istituisaun ka kompanhia ruma tantu iha rai laran mos rai liur, husu atu serbisu fo laran, serbisu ho defikasaun no responsabilidade ao mesmu tempu buka atu aprende barak liu tan nune bele serbisu ho kwalidade mak a’as liu tan tamba susesu iha idak idak nia serbisu, tantu diretamente mos indiretamente sei kontribui ba Timor Leste nia bem estar no halo parte ba luta libertasaun do povu.
Dadauk ne mundu inklui Timor Leste imfrenta hela luta foun nebe halo parte ba libertasaun povu mak LUTA KONTRA INIMIGU IMVIZIVEL COVID-19, nune’e husu ita hotu liu liu foinsae timor oan atu fornese mos ita nia apoiuo orasaunno asaun pozitivu liu-liu garante deit paz no estabilidade iha idak-idak nia fatin, kumpri no halo ema kumpri regras saude nian atu prevene trasmisaun COVID-19, liu liu VARIANTE FOUN DELTA nebe mos imfiltra ona iha ita nia rai doben nune’e sei kontribui signifikativamente ba Timor Leste nia liberdade no hakmatek ho nune’e estadu sei luta ho komfiansa no ita iha komfiansa bo’ot katak vitoria sei apavor ba povu no rai doben Timor Leste atu liberta hikas povu nudar parte importante ba libertasaun total no kompletu nebe bele sustenta estadu no bem estar povu Timor Leste ba futuru nebe prosperu.
SAUDASOENS LIBERTASAUN POPULAR
Viva REFERENDUM
Viva povu doben TL
Viva RDTL
Lian husi foho tutun KUTULAU, 28 de Agosto 2021




