Lafaek News—Ohin selebrasaun ba Misa Masakre Santa Krús 12 Novembru 1991, padre Mariano Maia, hatete joven sira uluk luta ho karakter aswain katak brani see hirus-matan ba kilat musan no sakrifika ba mate ba finalidade ida de’it mak ukun rasik-an.
Nailulik ne’e dehan iha nia omília katak hanesan nasaun independente hodi hananu inu nasionál hanesan mós rai seluk, sentidu ida ne’e transmite espíritu nasionalizmu ba jerasaun foun atu luta ba justisa no moris di’ak ba povu Timo-roan Tomak.
“Saudades matebian juventude loriku Aswain nian sai mós saudades juventude Timorense tempu ohin loron, realidade moris hatudu katak bai-bain sentimentu emosional ne’ebé akontese bainhira ema ida kleur los mak ita lahare, ita lahasoru ou lakon kleur iha funu laran hanesan mate restu 12 de novembru, sira ne’ebé ema lori ba fatin seluk ka nasaun seluk ikus mai hetan fila fali ka mai fali konserteza ita kontente los tanba ema ne’ebé ita hadomi no saudades bele hasoru malu fali,”Dehan Amu Mariano iha nia homilia ba Selebrasaun Maskre Santa Krús 12 Novembru iha iha Igreja Motael, Kinta (12/11/2020).
“Nune’e mós ohin ita halibur iha loron nasionál komemorasaun ba juventude loriku Aswain nian ba dala 29 iha fatin lulik ida ne’e, atu matar saudades ka lepas kangen ba ita nia matebian sira liu husi orasaun no misa ne’ebé hatudu liu husi simbolu ai-funan no lilin espresa domin ne’ebé la mihis ba ita nia matebian loriku Aswain ne’ebé mate fakar ran ba liberdade nasaun Timor-Leste nian, nune’e ita nia matar saudades iha sentidu in memoria. Memoria luta ineskesivel husi juventude loriku Aswain ba povu no rai ida ne’e,” dehan Nailulik iha misa ne’e.
Iha memoria ida ne’e lori Timoroan hotu liu-liu juventu sira ne’ebé sei moris ba prinsípiu luta katak, libertar a Patria e Libertar o povu, uluk loriku Aswain sira luta hodi liberta ona patria, ohin loron Timo-roan hotu presiza servisu hamutuk, tau kestaun bem komum, justisa sosiál no lia loos sai ema hotu nia interese atu liberta povu husi kiak no mukit no moris ne’ebé dignu liután no nakonu ho unidade no moris ksolok.
“Nune’e laran luak ne’ebé matebian loriku asawain sira hein hosi ita Timoroan hotu liu- liu foinsa’e sira ne’ebé sei moris mak ne’e sira la hein husi ita tua eh na’an hanesan iha loron matebian ita selebra ba, sira la hein husi ita riku soin, sira la hein husi ita governu aloka orsamentu tinan tinan atu komemora loriku aswain sira nian, maibé sira hein hosi ita Timoroan hotu, liu-liu ba Juventude Timorense mak ne’e unidade no amizade iha orasaun no sakrifisiu misa hodi hanoin nafatin sira iha ita nia moris lor-loron hodi husu Maromak nia mizerikordia ba sira ba moris rohan laek,” nia haklaken.
Hodi dehan, unidade no amizade iha orasaun ba matebian sira presiza konjuga mós iha unidade amizade iha responsabilidade ba asaun konkreta ba moris nasaun no povu nian katak uluk loriku Aswain sira luta ona ba ukun rasik an, Timoroan ohin loron, luta ba moris di’ak, luta ba progresu, luta ba dezenvolvimentu hodi hases tiha Timor Leste husi hahalok arogante, laran moras ba malu nian, hahalok hadau malu ukun, hahalok semak ukun di’ak liu no se mak ukun la di’ak, hahalok lahatene dehan hatene, hatene oituan dehan hatene buat hotu maksud. Ikus mai buat hotu ladi’ak, buat hotu la’o trankdu.
Padre Mariano iha nia relata mós dehan, loriku aswain sira ne’ebé fakar ran ba mate ba rai Timor ida ne’e hodi hetan liberdade nune’e mós sira hein husi Timor-oan sira hahú husi ukun nain sira to’o ba povu ki’ik sira katak sira hakarak hakerek sira nia liafuan no hahalok kona ba luta, sira sakrifisiu no dedikasaun no mós sira nia ezemplu luta ba independensia iha livru moris fuan nian basa fuan mak sentru ba moris tanba sira nia ezemplu mak luta ba unidade, neon ida laran ida de’it ba ukun an la diskrimina malu, la laran moras ba malu hodi la hadau malu ukun.
Sira luta ho amizade katak haree balun hanesan Timoroan ida de’it maske grupu oi-oin objetivu ida de’it maske rasa la hanesan finalidade luta ida de’it mak Independensia.
“Sira luta ho lia loos no justisa, sira luta ho vizaun luan ba Timor-Leste ida ne’ebé di’ak liu, sira luta ho harakter loriku aswain mak ne’e brani hakilar hanesan loriku hodi tatoli ka transmite liafaun ukun rasik an ba mundu internasional, sira luta ho karakter aswain katak brani se hirus matan ba kilat musan, brani se sira nia isin ba ema intimida, ema soku ho eletríku, ema sunu ho sigaru, ema losu ain kukun, ema viola, ema tortura no seluk tan” tenik nia
Amu dehan, Baut hotu ne’ebé sira sakrifika ba mate ba finalidade ida de’it mak ukun rasik-an hanesan nasaun independente hodi hananu ino nasional hanesan mós rai seluk, Patria patria Timor-Leste nosa nasaun, Terra Livre povu livre, livre husi hahalok aat kolonialismu maibé liberdade ne’ebé ita hetan ona sai nu’udar oportunnidade laos sai oportunista ne’ebé balun ho responsabilidade, responsabilidade timoroan nian mak moris di’ak no progresu ba rai no povu timoroan nian
Nia konklui, Timor-Leste hetan ona Liberdade katak Timoroan hotu simu ona knar lahanesan balun, hanesan prezidente, balun hanesan governante, balun deputadu no deputada, balun DJ, balun sekertariu estadu no seluk tan maibé ita nia nasaun ida de’it, iha konstituisaun ida de’it ne’ebé sai matadalan ba ita hotu atu moris iha orden nia laran no mós moris iha dalan los no lia los. Maluk sira liu-liu juventude Timoroan hotu atu imita ezempu ukun Kristu nian ne’ebé ukun ho hahalok serbi. “
Serbi la’os hakmatek iha tuur fatin ukun nian, serbi la’os tau interese privadu, partidu ka grupu mak bo’ot liu, iha oin en nome do povu iha kotuk ema idaa de’it nia interese, maibé imita Kristu nia ukun mamar hodi lori povu sai husi kiak no mukit.
Jornalista : Felisberto Fernandes da Costa
Editora : Nelya Barros




