Lafaek News—La’o Hamutuk (LH) no Timor-Leste Coalition for Education (TLCE) lamenta tebes ba prosesu elaborasaun ba alterasaun ba Projetu Lei Base Edukasaun, tanba falta iha konsultasaun, transparénsia no partisipasaun.
Parlamentu Nasionál elabora projetu lei ne’e, baze de’it ba fiskalizasaun parlamentár limitadu ne’ebé la involve autór sosiál importante sira hanesan konsellu pais, komunidade lokál, grupu relijiozu, sindikatu profesór sira no parte relevante sira seluk.
Prosesu lejizlasaun ida ne’e la reprezenta aspirasaun povu hotu-hotu iha Timor-Leste no kontinua halo desizaun polítiku iha nivel elitista ne’ebé sakrifiika interese koletivu iha setór edukasaun.
Maske Parlamentu Nasionál aprova ona Projetu Lei n. º 8/VI (2.ª) iha faze jeralidade iha loron 9 fulan Juñu 2025 no sei tama iha diskusaun espesialidade, ami rekomenda atu diskusaun presiza involve peritu no autór sosiedade sivíl, sindikatu profesór no akadémiku sira seluk atu mellora liu tan lei ida ne’e nian konteúdu.
Rekomendasaun prinsipál sira:
- Prinsípiu Ekidade: Lei presiza halo kompromisu forte ba ekidade atu hadi’a dezigualdade edukativu iha área rural ho Urbana, ne’ebé povu iha área remota sira seidauk hetan asesu ne’ebé hanesan.
- Objetivu Edukasaun: Sistema edukasaun presiza hamosu estudante sira ho kbiit analiza kritika, atu bele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun. Esperiénsia Finlándia no Vietnam hatudu katak investimentu kontinua (mínimu 20% iha Orsamentu Estadu kada tinan) iha setór edukasaun, fó impaktu di’ak ba ekonomia no sosiedade. Rekomendasaun ida ne’e mós suporta husi Global Partnership for Education (GPE).
- Alokasaun Orsamentu: Setór edukasaun tenke simu alokasaun la menus 15% husi OGE kada tinan, tanba Timor-Leste seidauk resolve problema infrastrutura inklui biblioteka, saneamentu, laboratóriu, formasaun profesór, kurikulum no dezigualdade eskola iha urbanu no rural – Nesesidade edukasional barak sei kontinua investimentu.
- Reforma Kurríkulu: Kurríkulu tenke reflete realidade lokál no inklui matéria prioridade sira ne’ebé iha relasaun ho dezenvolvimentu teknolojia global hanesan Intelijénsia Artifisiál (AI).
- Protesaun Estudante: Lei tenke reforsa mekanizmu atu prevene no responde ba kazu konflitu, abuzu no asédiu sexual iha eskola, atu proteje estudante sira no implementa obrigasaun protesaun labarik sira ne’ebé Ministériu Edukasaun kompromete ona.
“Ami rekoñese katak dezafiu edukasional kompleksu, maibé la bele sai razaun atu nega investimentu ba setór edukasaun liu orsamentu Jerál kada tinan,” hateten iha komunikadu Imprensa ne’e.




