Lafaek News—Komunidade Suku Dukurai Natalia de Jesus Maia, hatoo nia apresiasaun ba Institutu Nasional Combate HIV-SIDA (INCSIDA), ninia prejensa hodi haklaken informasaun kona-ba impaktu hosi sexu livre ba komunidade sira iha suku Dukurai postu administrativu Letefoho munisípiu Ermera.
“Ha’u orgulhu tebes ho prejensa ekipa Incsida Nia iha suku Dukurai informasaun neebe ekipa Incsida nia ohin mai fahe importante tebes Tamba koalia konaba HIV Sida presija rona informasaun Sira hanesan nee atu nu’une partila fali ba kolega no komunidade sira seluk, hanesan manorin nain presija rona informasaun Sira hanesan nee atu partila ba estudante nu’une sira remata sira nia estudu pre-sekundáriu ba kontinua iha nivel sekundáriu iha kapital bele kombate sira-an husi seksu livre,’ Natali de Jesus Maia hatoo ba jornalista sira hafoin remata sensblizasaun iha suku Dukurai munisípiu Ermera, Kuarta 27/08/2025/.
Iha fatin hansan Xefe Suku Dukura,i Rafael Soares Maia, agradese IX governu nia planu hodi hari’i instituisaun Incsida atu hala’o servisu fahe informasaun ba komunidade sira atu hatene impaktu hosi HIV-SIDA, virus ne’ebé da’et hosi seksu livre.
“Ohin husi nasional no munisipiu mai to’o iha ami nia suku fahe informasaun kona-ba moras HIV-SIDA atu nune’e komunidade sira bele komprende hodi hadok-an husi virus ne’e, iha sensebilizasaun ohin ne’e di’ak tebes tamba la’os autoridade lokal mak fahe informasaun ba komunidade, maibé sira rona direta informasaun husi saúde rasik hodi prevene-an husi virus-HIV Sida,” xefe suku Dukurai rekomenda.
Iha okaziaun ne’e, Diretora Nasional Prevensaun Komunikasaun kombate HIV-SIDA, Angelica Soares da Costa Oliveira, esplika objetivu ba sorumutu ne’e mak atu fahe informsaun ba komunidade sira oinsá atu prevene an husi virus HIV Sida.
“Ohin ita mai suku ne’e tamba komunidade sira hela iha area rural la iha konesimentu ho virus HIV Sida, tan ne’e atu fo hanoin ba sira hadok-an prevensaun HIV Sida, Atu hapara virus ida ne’e depende ba ema ida-ida nia konsiénsia, ohin ne’e ita fo hanoin ba komunidade durante ne’e sira moris livre hela primeiru tenki ba hasai ran hodi hatene sira nia estatus ligadu ho HIV Sida,” Diretora ne’esublina.
Entretantu iha sensebelizasaun informasaun kona-ba risku hosi HIV-SIDA ne’e, parte INCSIDA hala’o mos teste ran ba komunidade sira iha suku Dukurai atu buka hatene risku hosi HIV-SIDA.
Jornalista : Moises Guterres.




