
Lafaek News–Komunidade aldeia Metin suku Lahane Oriental posto administrativu Nain-Feto munisípiu Dili tenke konusmu mota ba nesesidade loro-loron.
Situasaun obriga abitante aldeia Metin tenke kee mota ninin akumula bee hodi lori kaneka tisi hafoin enxe ba masa hodi lori ba uma utiliza hemu no tein lor-loron.
“Ami kuru be ne’e iha mota laran ami ke tiha rai tomak mak hili fatuk musan tau ba depois kisut foer no ami halo mos hodi enxe ba” hatete Isabel Soare Vieira ba Lafaek News iha nia rezidensia aldeia Metin, kuarta semana ne’e.
Iha situasaun real komunidade sira halo sakrafisiu boot hafoin bele asesu bee mos, maske besik maibe tenke kee bei-beik mota ninin halo hanesan bee matan hafoin bele kuru, maibe fatin akumulasaun ne’e utiliza mos ba fase ropa.
Situasaun ne’e ami hasoru iha inundasaun 4 de Abril foin lalais ne’e, kanu rahun no mota lalin hotu agora kompania mai survei ona, maibe seidauk hadia, ami sente triste loos tanba Ita uza tiha be maka agora hanesan ne’e fali,” haktuir Isabel.
Abitante ne’e husu governu atu konsidera hodi hadia lalais kanu ne’ebe hetan estragus hotu iha inundasaun iha fulan Abril liuba, atu nune’e komunidade sira bele asesu bee hanesan bai-bain.
Too agora ami laiha be mos ami Uza be mota de’it, hemu mos be mota, fase ropa mos be mota, atu halo saida de’it ita nia moris mak hanesan ne ita atu halo hanusa tan, Isabel espresa ho triste
Iha fatin hanesan, xefe aldeia Metin, Flávia Maria da Costa, nu’udar autoridade lokal konsidera komunidade nia halerik, maibe solusiona preukupasaun ne’e entrega parte kompetente liu-liu governu mak bele rezolve.
Ami nu’udar autoridade lokal sira esforsu tomak mai ami survei ami so mai haree, no hato’o ami nia komunidade nia hanoin ba ministeriu relevantes sira ne’ebe maka iha kna’ar atu responsabiliza hodi rezolve preukupasaun bee mos iha sosiedade liu-liu aldeia Metin,”hatete xefe aldeia Metin, Flávia Maria da Costa.
Autoridade lokal ne’e haktuir, antes ne’e komunidade aldeia Metin suku Lahane Oriental asesu hela bee moos, maine foin lalais akontesimentu loron 4 fulan Abril inundasaun estraga hotu sistema kanalizasaun bee nian no too ohin loron seidauk reabilitasaun.
Iha bairo Aituri-Laran ne’e ba fali Tubarai-Metin mai too Suhurama ami konsume udan ben, mas kuando udan ben remata iha Maio entaun difikuldade tebes bee mos, meius oinsa mak ami atu bele hetan bee, ne’e ami sosa se ami la sosa ami halo proposta ba iha bembeirus hodi fornese bee mos,” katak Flavia.
Entretantu, populasaun iha aldeia Metin hamutuk 1000, kompostu husi feto 516 no mane 561.
Estajiada : Crisencia Ferreira
Editor : Agapito de Deus




