Lafaek News—Komunidade uma kain 63 husi aldeia Roek afeita alargamentu Aeroportu Kayrala Xanana Gusmão Suai no projetu Suai Supply Base, iha prosesu muda fatin ba bairu foun, komunidade sira lamenta uma ne’ebé estadu konstroi laiha kualidade atu sira hela.
Lamentasaun ne’e hatoo hosi Komunidade afetadu, Filomino Metabere de Sena ba jornalista sira iha nia rezidensia Holbilis, 24/03/2026, iha aldeia Roek Hobelis, suku Labarai Covalima, no uma kain 63 governu ezije tenke muda ona, maibé konstrusaun uma ba komunidde sira seidauk finaliza.
“Estadu la fo osan kompensasaun ami, hari’i uma ba ami, maibé prosesu konstrusaun seidauk hotu, bee seidauk iha, ahi seidauk dada. Ami oferese rai ne’ebé ami hela, sira halo fali uma maibé ami povu preokupa tebes tan uma ne’ebe sira atu fo ba ami laiha kualidade, kalen mihis ita sente manas tamba impaktu mudansa klimátika ne’e dala ruma rai-manas ita la tahan, tizolu uza rai mutin la’os fatuk mean,” Filomino Metabere de Sena hatoo ba jornalista sira aldeia Roek 24/03/2026.
Komunidade afetadu ne’e haktuir, Esatdu sura ai horis sira iha toos-laran hodi fo kompensasaun, balun ai-barak bele hetan dolar amerikanu rihun rua ba leten, uituan selu tuir uituan.
“Ha’u hetan rihun neen tamba iha ai horis barak hanesan nuu,kulu, ai akadiru, gobas, derok no ai seluk tan. Aihoris barak maibé projetu ne’e implementa, iha mos impaktu mudansa klimatika dala ruma udan maka’as halo aifuan sira dodok monu hotu i ai iha uma kotuk ne’ebe estadu selu ona ne’e sira tesi hotu ona,” dehan Filomeno
Ho nune’e komunidade Roek husu estadu foti sira nia rai no uma atende sira mós ho dignu atu labele sente vuneravel liu iha futuru.
“Ba futuru ami sente difisil liu tan tamba estadu oferese fali uma no rai ne’e ho mediada ne’ebé kloot liu no atiru hotu ho rai henek entaun ami labele kuda aihoris ka modo ruma, hakiak animal mos la diak” nia informa.
Iha sorin seluk Xefe Aldeia roek holbelis, anito mau hateten alargamentu ba aeroportu no ba Suai supplay base ne’e afeita ba ninia komunidade uma kain 63, sira ne’e atu muda ba bairu foun, dadaun ne’e iha prosesu konstrusaun husi kompania CAL, finaliza ona uma ruanulu resin tolu finaliza ba familia 23.
“Uma 23 diak ona, atu muda komunidade balun maibé trafon ahi atu monta ba mak seidauk, ahi seidauk dada, bee mos seidauk iha mak komunidade sira seidauk muda, iha informasaun katak uma kain 23 ne’e hela tiha maka hari’i tan ba uma kain 40 ne’e,”dehan Autoridade lokal Roek.
Xefe aldeia ne’e relata, iha janeiru Komunidade kestiona katak tezolu ne’ebe kompania prodúz ne’e iha oin rua : tizolu manual no tizolu mesin tan ne’e ida manual ne’e kualidade ladi’ak.
“Hau nu’udar Xefe aldeia, informa ona komunidade nia preokupasaun maibé kompania dehan katak kona ba kalen mihis ne’e sei monta tan plafon. Kona-ba medida uma 25×20 ne’e maske sira la konkorda maibé ne’e programa xefe suku no xefe ldeia sesante nia programa entaun ami kontinua deit,” Xefe Roek subliña
Durante iha mudansa klimatika komunidade sira afeita, Xefe aldeia ne’e mos dehan katak nu’udar lideransa komunitáriu la husik nia komunidade ida nia preokupasaun tamba ne’e wainhira sira informa Xefe aldeia to’o fatin hodi hare’e no buka estratejia ba sira nia preokupasaun ba estragus husi impaktu mudansa klimátika.
Entretantu Jornalista sira tenta konfirma ba kompania CAL ne’ebé hari’i uma ba komunidade afetadu sira iha aldeia Roek maibé sira labele fo informasaun no la hatan jornalista foti imajen prosesu konstrusaun ho razaun iha miskomunikasaun
Jornalista : Gracia Soares




