Lafaek News—Eis Primeiru Ministru Oitavu Governu Konstitusional, Jeneral Taur Matan Ruak, lamentável ho polémika lista veteranus ne’evé governu publika sees malu ho ema nia partisipasaun iha prosesu libertasaun nasional.
“Ha’u prekupa tebes ho problema veterano nian ne’ebé agr sai polemika Tebes Tamba tinan hira ha’u iha esperensia servisu ba asuntu veteranu nian tan ne’e Ita atu buka dalan ba asuntu ida ne’e atu had’ia la’os atu aumenta tan problema, tanba problema veteranu ne’e la’os Timor de’it mak iha, maibé iha mundu tomak, liu-liu país sira ne’ebe dala barak involve iha konflitu hanesan Estadu Unidus Amerika, Afganistaun, Irak no Austrália, Estadu Unidus da América, nasaun ne’ebé poderozu liu, problema veteranu sai dezafiu boot liu iha sira nia istória ba povo no nasaun, iha tempu Prezidente Barak Obama 2006, veteranu hamutuk milaun moris iha estrada no toba estrada, nia hahú funu ba Independénsia i mai iha revolusaun Amerika Guerra Sivil Segunda Guerra Mundial funu Vietnam, Irak, Afganistaun fatin sira ne’e iha veteranu,” Taur ba jornalista sira iha nia residénsia Eis titular farol Dili ,29/01/2025.
Iha Nasaun Timor Leste veteranu fahe ba iha parte tolu Frenti Armada, Frenti klandestina no Frenti Diplomata, maibe ida-ida hala’o nia atividade no halo ligasaun ba mai, más iha fatin de’it.
“mandatu konstituisaun republiku Nia, tau matan veteranu sira, iha buat tolu, ko’alia konaba ba rekoñesimentu, Konaba ba kondekorasaun, no ko’alia Konaba pensaun, buat tolu ne’e la hanesan, maibé buat tolu ne’e hola parte iha materia ne’ebé liga ba intervensaun veteranu nian iha funu luta ba Independénsia nasional, antes invasaun Indonesia Ita iha Guerra sivil UDT no Fretilin funu la kleur, maibé konflitu ida iha vítima parte husi Fretilin no UDT hamosu konfrontasaun iha ita Nia rai, depois iha tempu Indonesia mai invade ita nia rai funu ba indepdensia ne’e iha, veteranu sira ne’ebé iha ita fahe ba frente tolu, ida-ida halo atividade no ligasaun, maibe tenki iha nia fatin, frenti armada mak Falintil sira ne’ebé iha ai-laran kaer kilat, maibé la’os sira ne’ebé kaer kilat de’it, iha moos sivil maske sira la kaer kilat, maibe halo atividade polítiku sira, Frente klandistina no frenti diplomatiku sira ne’e hotu mak estadu halo defini polítiku ba sira tau matan oinsa se mak hetan no se mak la hetan,” TMR sublina.
Vise Xefe Estadu Maior Falintil afirma, tinan 20 liu funu hotu lideransa sira desmantela hotu, lideransa Frente sira nia opiniaun hodi hari’i Ministeriu ida tau matan ba problema hirak ne’e.
“ha’u uluk lider ba Frenti armada nian, sira sempre mai konsulta ha’u atu tau matan ba soldadu ida, uluk Ha’u moos iha komandante, maibe funu hotu la’e ona, entau sira la presiza mai konsulta, frenti klandestina mos hanesan, Ha’u ko’alia liu Frente rua ne’e, liu-liu frenti klandestina foin mak desmantela atu mosu oportunizmu, husu polítika sira ne’ebé buka benefisia desmantela, nia prinsipiu Hateten (o hakarak mobiliza ema o tenki organiza uluk) para bele mobiliza sem organizadu mobiliza atu halo saida, se ita hakarak atu resolve tenki tuir estrutura, tanba uluk ne’e organizadu,” dehan nia.
Taur Matan Ruak, esklarese uluk funu iha ailaran subar iha fatin hotu, la koñese ema barak, koñese ema uituan de’it, maibé funu hotu mosu veteranu barak.
“Ha’u subar iha Dili ne’e tinan ida la hatene barak, maibe Ha’u koñese ituan, subar iha Manatutu, Vikeke no fatin sira seluk, maibé ohin ema barak mak hetan grau 15 a 19, barak hetan 20 a 24, más Ha’u nunka rona nia naran maibé, nia la liu husi dalan, tanba polítiku sira desmantela hotu primeiru mak lideransa sira,” Taur akresenta.
Eis Xefe oitavu governu konstitusional ne’e husu governu atu hadia kestaun liga ho asuntu veteranus nian atu nune’e labele mosu polémika iha Timor Leste, ema hotu bele sente justu no valor ba sira kontribuisaun iha prosesu libertasaun nasional ne’e.
Jornalista : Moises Guterres
Editor : Agapito de Deus



