Lafaek News— Prezidente Institutu Nasional Kombate HIV-SIDA, Daniel Marçal esklarese, virus HIV ne’e kuaze sirkula ona as iha Timor, no SIDA uituan ladun barak, tan ne’e, sei iha tempu atu Timor-oan hotu luta kontra HIV-SIDA nune’e labele da’et hosi feto ba mane.
Daniel hatoo asuntu ne’e hafoin realiza sensibilizasaun ba estudante enfermajen Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL) atu iha objetivu fundamental no meho ba saúde ne’ebé di’ak atu livre hosi hosi HIV-SIDA.
“Agora iha Timor HIV mak barak SIDA oituan deit tamba ne’e ita servisu maka’as primeiru atu hasa’e ema nia konsiencia hodi muda atitude sira risku hodi nune’e labele kona HIV no ita tenki esforsu lori ema barak ba koko ran barak kona hela HIV, se la koko sei la hetene kona moras ida ne’e, virus ne’e perigozu tebes ba ema nia vida,” Prezidente Institutu Nasional kombate HIV-SIDA, Daniel Marçal afirma iha ambitu seminariu kombate HIV-SIDA ba Estudante Enfermajen UNTL iha rua Praia de Coqueiros Dili.
Nia haktuir sexu livre maioria labarik sira idade produtivu kona HIV barak idade ne’ebé sei Eskola hela, INCIDS halo teste juaze iha munisipiu hotu, Dili mak barak liu ne’ebé kada munisipio teste hetan atus ida ou atus rua to’o atus lima mak voluntariu ba teste.
“Solusaun iha tamba ita ema iha konsiénsia umanu imajen Maromak nian ema hotu tauk so ema ne’ebé laiha konsiénsia mak halo buat a’at seksu livre tamba ne’e ita servisu ho parte hotu hodi sensibiliza kombate virus ne’e, liu-liu ho media sira hodi tansmite informasaun ba ema hotu hodi hasa’e sosiedade nia konsiénsia katak virus ne’e perigozu ba ema nia vida,” dehan Daniel.
Iha fatin hanesan Dosente permanente Fakuldade Siénsia Saúde UNTL, Acacio de Jesus afirma kada tinan mate idade joven no estudante mak númeru sa’e entaun joven mak iha risku hosi ransu livre, menus koñesimentu, tan ne’e sensibilizasaun nudar informasaun ne’ebé di’ak ba estudante sira ne’e atu nune’e sira hatene kona-ba saida mak HIV-SIDA, atu bele proteze an, alende ne’e sai mos materia ba sira hanesan fali promotor promosaun prevensaun HIV ba iha ida-idak nia hela fatin, sisosiedade hodi ajuda governu estadu liu-liu ministéiru saúde.
“Sensibilizasaun ba Timor laran tomak atu bele trava hodi minimiza numeru HIV-SIDA iha ita nia rai. HIV SIDA moras ida ne’ebé afeta ita nia sistema defeza entaun ita nia vulnerabilidade para bele hetan moras oportunistas mak ema sira ne’ebé fasil hetan moras hiv-sida tamba afeita sistema imunidade iha sistema defeza iha isin entaun difisil atu kombate kualker infeksaun ne’ebé maka iha nia an,” dehan Médiku Acacio .
Iha fatin hanesan, José Mario Soares hanesan prezidente Ezekutivu Asosiasaun Departamentu Enfarmajen UNTL hatoo agradese ba oportunidade hodi hetan materia no rona informasaun kona ba oinsá kombate moras HIV-SIDA.
“Hanesan estudante, ajente transformador mai iha ne’e rona informasaun atu nune’e bele transforma komunidade no sosiedade nia konsiénsia mos hodi bele prevene HIV-SIDA ne’e. Hanesan pillar akademika maka ensinu aprendizajen, peskiza no transformasaun sosial entaun ohin ami mai rona informasaun ne’e ami iha papel hodi kontinua transforma komunidade sosiedade nia konsiénsia ba hirak ne’ebé seidauk hatene,” Je Lekur salienta.
Entretantu Dadus 2025 iha INCIDA nian Komulativu kazu HIV-SIDA hamutuk nain 2400, komulativu tratamentu 1264, mate 411, kazu foun Q1-Q2 iha 2025 seidauk ART total 32, transfer ba rai liur 55, kazu ne’ebé detekta la star ART total 236, depois tratamentu no DO 402.
Jornalista: Gracia Soares
Editor : Agapito de Deus




