IHA HIPOTESA SINAL HATUDU ONA FUNU TERSEIRU MUNDIAL ATU MOSU, ASUMSAUN NE’E BELE ANTISIPA, NE’E PROJEITU FUNU HUSI KAPITALISMU GLOBAL LIBERALISTA HODI PRODUS MERKADU FUNU ATU HAFOLIN PRODUTU INTEELEKTUAIS TEKNOLOGIA FUNU AVANSADU SIRA.
Asumsaun ka hipotesa; Ita rona no lee iha matenek nain barak ona maka temi funu terseiru jera mundial, iha notisias internasional sira mós temi funu terseiru jera mundial, iha Biblia Nain-kristaun sira, pendeta matenek sira, no realidade social komesa temi maka funu terseiru jera mundial. primeriu no segundu jera mundial ita hotu hare no lee ona tanba sa maka akontese. maibe iha mós funu terseiru ida ne’e tuir livru diplomasia economia kolia dehan perang dunia ketiga adalah perang dingin perang ekonomia(funu intelektual ekonomia).
Tuir pendeta no Biblia nain sira dehan tanda-tanda zaman, sinais moris foun sei mosu mai. iha biblia rasik tuir evanjelhu saun Mateus kapitulu 24 ho alineia 1 to’o remata, nia hakerek rasik Jesus dehan Nasaun sira sei funu ba malu, no matenek nain sira ne’ebé halo an liufali Jesus, sei estraga hotu ema nia vida sira, tanba ne’e maka sinais sira ne’ebé akontese dadaun ne’e Jesus Kolia ona iha BIblia kristaun khatolika ho relijiaun sira seluk mos hatene ida ne’e.
Nain Jesus Kristu dehan iha evanjelhu saun Mateus artigu 24:6 -7 ita sei rona funu iha fatin-fatin no rona dunik agora dadaun akontese ona, no hamlaha sei akontese iha fatin-fain desastre naturais sira, violensia oin-oin akontese krise moral sira, ema lafiar ba Maromak ho loloos ona. ezemplu Nasaun Ukraina ho Rusia funud hasoru malu, rajaun tanba riku soin ekonomia no hakarak domina ba malu. husi asumsaun hirak ne’e, ita konsedera mós funu spiritual mós makaas tebes, ne’e espiritu mundu nian ne’ebé dumina liu ema duke espiritu santu Maromak nian loloos. dadaun ne’e ita nia Lideransa spiritual relijiaun Khatolika Amu Francisco husu atu ita reja ba mundu hodi hetan fali dame tuir Maromak Nia hakarak, laos diabo nia hakarak.
ita bele nota tuir teoria ekonomia dehan nesesidade ema I sosieadade Nasaun laiha limitasaun, signifika katak, ema nia hakarak oin-oin tebes konaba sira nia moris loron-loron. kuandu ema nia hakarak buat ida maka la atinji nia sei halo meius oin-oin para nia bele atinjia saida maka nia hakarak rasik. presisa hatene katak, teoria siensia ekonomia fo sai ona katak, riku soin sira sei menus ba bebeik maibe ema nia hakarak, loron ba loron aumenta ba bebeik. husi nesesidade primeiru, sekundariu, no terseiru.
Iha teoria siensia ekonomia mosu perguntas mós katak, saida maka ita produs no oinsa ita atu fa’an produtu sira ne’e ba ema seluk atu folin para bele hetan osan hodi sustenta familia, ka Nasaun no Estadu ida nia vida.
iha nasaun sira ne’ebé maka foin ukun rasik an produsaun social economia sira ne’e iha nivel basiku I subsistensia deit, atu han no hemu deit balun maka fa’an ba nasaun vizinu sira ne’ebé konkorda malu ona iha organizasaun ekonomia mundial sira, iha harosan bilateral, ka multilateral I trilateral sira. husi riku soin ekonomika sira ne’e mós halo ema nia statute social sai
individualisme, valor humanu nuudar kriasaun Maromak imajen Maromak nian laiha folin ba Malu, domin iha uma laran menus ba malu tanba sentimentu sasan material mundu nian.
iha livru saun Miguela Arkanjo nian mós Igreja khatolika temi mós iha laran katak, ida ne’e jogu lusifer nian hodi estraga mundu liu husi hahalok arogante, foti an egoism nian, atu halo ema seluk domina ema seluk nia vida, nasaun ida hakarak domina nasaun seluk nia vida.
iha Nain Feto Maria Fátima nian mosu ba Santa Madre Lucia mós fo hanoin ona konaba ida ne’e, katak, mundu sei nakonu ho malisan oin-oin, ema estraga malu ho meius intelektuais oin-oin. maibe realidade akontese dadaun ona kada nasaun sira compete hodi bele hafolin sira nia matenek produtu sira. hanesan presidente Rusia Vladimir Putin, dehan jogu Amerika nian atu halo industria kilat sira folin iha merkadu, kuandu ita produs kilat, no sasan teknologia funu sira nian atu halo saida husi ida ne’e, sim, merkadu konaba kilat no sasan teknologia funu nian maka naran merkadu funu ka projeitu funu nian.
husi parte spiritual nian, dadaun ne’e, ita hare ho matan nasaun Ukraina ho Rusia funu hela, husi funu ne’e, fo mos impaktu negative ka problemas ekonomia global. Presidente Estadu Repúblika Indonesia Dr. Joko Widodo nia diskursus intervensaun nuudar lideransa ba G20 fokus liu ba hakiak dame iha mundu no haburas ekonomia(perdamaian Dunia untuk pemulihan ekonomia). tanba rajaun laiha nasaun ida maka agora moris mesak ekonomikamente.
ita nia nasaun Timor-Leste nia politika ekonomia internasional dadaun ne’e diak ho nasaun CPLP atu prosesa dadaun ba ASSEAN, no idea seluk ba hari G7+ nebe lidera husi lideransa Kharismatiku Kay Rala Xanana Gusmão. ita iha problemas fronteiras Maritimas nebe internasionalmente presisa dipolomasia intenasional ida ke metin.Timor-Leste mós sai ona membrus Nasões Unidas(PBB). husi faktus politika ekonomia internasional Timor nian ita iha hipotesa katak, funu ne’ebé akontese bele to’o mós impaktu ba ita nia nasaun, hanesan uluk funu segundu jera mundial, Timor-Leste sai fatin ida ne’ebé maka besik liu Australia hodi ema japaun sira mai halo funu, ikus mai beiala Timor oan lubun ida lakon ni vida hodi defende funu salva Povu Australia.
Entaun, bele halo asumsaun katak, politika agora atu produs dadaun ona merkadu funu, I nasaun sira hotu presisa atensaun forte no reja makaas. tanba ita nia nasaun ekonomikamente presisa importasaun sasan material barak husi Nasaun sira seluk, liliu Estadu Indonesia.
Ita liga fali ba teoria Politka Makro ekonomia iha grade teoria 3 maka hanesan politika fiscal, moneter no administrativu. dadaun ne’e ita iha politika fiscal no administrasaun, maibe politika moneter ne’e estadu Amerikanu maka produs. entaun ita nia dependensia ba industria finanseiru depende ba komania osan no merkadu osan husi politika moneter Amerikanu nian. ida ne’e ita nia atensaun bo’ot ba funu agora nebe hahú dadaun ona Nasaun Ukrain Ho Rusia. amen.
Hakerek-Nain
Damião Pereira




