Lafaek News–Lisboa, 4 de Novembru 2022 – Prezidente Repúblika José Ramos-Horta no nia homólogu Prezidente Repúblika Portugál, Marcelo Rebelo de Sousa lansa livru intitlu “TIMOR Testamunhos de Quatro Anos de Presença de Forças Nacionais Destacadas Lusas Em Terras do Sol Nascente, 2000-2004”.
Livru ne’e hakerek hosi eskritor koñesidu ne’ebé aprezenta direita hosi Embaixador Fernando d’Oliveira Neves, koordena ho parte autoridade militar hanesan, Tenente-General Xavier de Sousa, Coronel Miguel Pimenta no Tenente-Coronel Luís Pimenta.
Livru ho pajina 700 liu ne’e hakerek kona-ba envolvimentu direita hosi exérsitu militar Portugues iha misaun manutensaun paz Orgnizasaun Nasoes Unidas (ONU) iha Timor-Leste no mós apoiu militar Portugués ba formasaun rekursu humanu no modernizasaun instituisaun FALINTIL -FDTL.
Prezidente Republika, José Ramos Horta konsidera livru ne’e importante, hodi hametin identidade kooperasaun forsa defeza Portugues no Timor-Leste nian.
“Livru ida ne’e importante tebes fó kontribuisaun ba istoria Timor-Leste ba misaun ONU iha Timor-Leste,” dehan PR Horta iha deskursu.
Xefe Estadu destaka apoiu exérsitu husi Portugál, Australia, Nova Zelandia, Japaun, Koreia do Sul, Estadus Unidos Amerika, Italia no nasaun seluk tan envolve iha misaun ONU, hodi ajuda dezenvolvimentu PNTL no F-FDTL iha periodu kritiku nia laran, hafoin violénsia husi tinan 1999 no inísiu independénsia iha tinan 2022.
PR agradese ba prezensa Forsa Armada Portugal liu husi dezisaun Primeiru Ministru, António Guterres no Prezidente, Jorge Sampaio, hodi apoia misaun ba pás, hodi tulun povu Timor-Leste iha situasaun difisíl durante priodu 1999 to’o 2004 hamutuk ho forsa nasaun seluk ne’ebé hola parte iha misaun ONU no mós ho INTERFET.
Prezidente Portugal, Marcelo Rebelo elojia perkursu luta ba libertasaun nasionál no mós dezempeñu ninia homólogu Ramos-Horta iha kontextu diplomátiku.
“Buat ne’ebé halo, la’os deit ba Portugal maibé mos ba komunidade internasionál, ba povu Timor hodi homenajea, korajem husi povu Timor, husi jerasaun ba jerasaun ne’ebé luta ba ninia afirmasaun independénsia iha mundu, luta kontra kontextu externu, kontra kontestu jeoestratéjiku no saida mak liu, hanesan exemplu ida iha historia kontemporánea, tanba luta ba libertasaun nasionál alkansa duni, no tuir mai estabilizasaun politika no institusionalizasuan demokratika, iha difikuldade nia laran, maibé ne’e mos to’o susesu, dala ida tan ho Prezidente Ramos-Horta ninia Xefia to’o susesu” haktuir Xefe Estadu Portugués.
Lansamentu livru ne’ebé hala’o iha Akademia Militar iha Amadora Distritu Lisboa ne’e, etan partisipasaun masimu hosi lideransa militar Portugues, korpu diplomatiku, eskritor importante sira no membru governu.
Jornalista : Rita Moniz
Editor : Agapito de Deus




