Lafaek News–Frederico Hornai ho idade 36 defisiensia fíziku husi munisípiu Lautém, moris la dependente no la sadere ba família, maske forsa fíziku la too, maibé kakutak la defisiénsia no la sai barreia buka moris hanesan ema seluk.
Frederico nia movimentasaun limitadu depende liu ba kursi roda ne’ebé ajuda nia tuur hodi hala’o nia atividade moris liu husi fan sigaru ho pulsa, maske atividade negósiu ne’ebé kiik liu hanesan be turuk husi kanu lolon, susar ema atu horon no haree, maibé fiar an hodi kaer metin prinsipiu moris nian katak ho kondisaun defisiensia la sai barreira atu buka osan.
Fatin tarjeitu ba Frederico mak Timor Plaza nia oin portaun boot besik estrada pprotoklu internasional Nicolao Lobato, Frederico kompete ho nia maluk sira ne’ebé fan pulsa ho sigaru halai tutuir ema hodi negosia sosa sira nia sigaru ho pulsa, Frederico tuur iha nia kursi roda hodi hateke nia maluk sira nia jeitu, tanba nia labele hakat tutuir hanesan nia maluk sira, nia fiar an no sempre fiar maromak sei tulun nia atu ema seluk bele sosa nia pulsa ho sigaru.

Frederico la’os finjidu ho nia kondisaun fiziku ne’e atu dezafia ema seluk bele halo tuir nia, maibé ida ne’e mak nia konseitu moris, la’os tanba defisiensia mak obriga nia faan pulsa ho sigaru, maibe nesesidade mak haruka no hakiak independente iha nia uma kain.
Ha’u faan pulsa objetivu atu sustenta moris no prinsipalmente, suporta mós ba alin sira nia eskola nomos ida ne’e mak ha’u nia esforsu ba negósiu kiik, nune’e bele hetan osan uituan para sustenta ba família’,’’ dehan Frederico Hornai ba lafaek news iha Timor Plaza foin lalais.
Maibé, saida mak akontese ba Frederico, dala ruma dader too lokraik nein ema ida sosa nia sigaru ho pulsa, tanba nia tuur hein de’it, maibé nia maluk sira movimentu makas hodi buka ema sosa sira nia sigaru ho pulsa, nia la baruk no nunka hamate nia vontade too lokraik dula nia kursi roda fila ba uma ho oin namlele ba familia iha uma, maibé korajen husi familia Frederico mak labele lakon vontade ho ema seluk.
Frederico radikalista ba nia prinsipiu moris katak fíziku la sai sasukat ba nia atu halo atividade buka moris nian, maske pulsa ho sigaru ne’ebé nia fan hanesan haknauk mina ho masin nian ho food atu responde bikan dader, meiudia no kalan nian.
Haree jestu ba Frederico kondisaun real ba niania fiziku la merese atu halo servisu todan ruma, tanba nia espasu mak iha kursi roda de’it, livre ba nia mak komunikasaun de’it, bele movimentu maine tenke halo servisu extra mak dulas roda hafoin kadeira ne’e la’o, maibé Frederico rekonese an katak nia la defisiénsia, nia sente an hanesan ema normal, no nia sempre dehan kondisaun fíziku mak defisiénsia maibé kakutak la defisiente.
Ha’u faan pulsa ne’e foin tinan ida antes faan pulsa ha’u mós hala’o atividade seluk hanesan halo fugaun Timor ho maluk difisiensia sira seluk, no bainhira ha’u livre ha’u uza tempu livre hodi kontinua mai faan pulsa, maibé pulsa ne’ebé ha’u faan dalaruma ema sosa nomós la sosa depende fali ba ema nia movimentu, ema haree ha’u ho komplikadu hanesan difisiensia fiziku maibé ha’u senti ha’u nia aan hanesan ema baibain, dalaruma fiziku mak difisiensia maibé ha’u iha kapasidade atu hala’o atividade hanesan mós ho ema seluk”.
Frederico nia lala’ok moris ho intensaun rua, intensaun dahuluk nia hakarak moris hanesan ema, kore an husi dependensia, servisu hanesan atan han hanesan liurai, intensaun seluk daruak nian nu’udar ezemplu ida fundamental, defisiensia de’it bele halo servisu oinsá ho ema la ho defisiénsia la iha konseitu moris la klaru no la hatene halo servisu hodi hetan osan.
Entretantu, Asosissaun Difísiénsia Timor-Leste (ADTL) divizaun empoderamentu, Evaresto da Conceição, rekonese iha defisiensia Frederico fan duni sigaru ho pulsa iha fatin publiku, maibé la’os nia mesak mak halo atividade ne’e, parte ADTL iha advocasia atu eduká ema ho difísiénsia atu labele dependénsia ba família, maibé oinsá mak sira bele buka moris mesak.
“Kna’ar ida ne’ebé mak ema defísiesia faan pulsa iha dalan ninin ita haree difísiensia barak mak faan pulsa, faan ai-fuan no suku sapatu, ne’e iha altura ne’ebá ha’u rasik mak kaer programa ida bolu empoderamentu, ne’e ita kaer fundus ida bolu smallcram ne’ebé hetan apoiu husi PHD, atu bele apoiu mós ba maluk defísiensia atu bele buka sira nia moris iha dalan ninin atu eduká sira katak sira labele moris dependensia ba familia inan-aman ka maun-alin sira, mas oinsa mak sira bele buka sira nia moris no ida ne’e hatudu katak Ita nia joven balu liman ain kompletu mais dalaruma sira tur iha dalan ninin moe, entaun ita eduká sira atu ida-idak bele buka moris iha dalan ninin maibé labele tane liman, atu nune’e sosiedade ida inklusivu ne’e bele nakloke ba ema hotu-hotu, sira sentiseguru iha merkadu, dalan ninin sira bele asesu hodi buka moris, durante ne’e ADTl nia advocasia mak oinsa eduká ema ho difísiensia mais forte, hamrik firmi hodi bele buka moris mesak”. Esplika Evaristo da Conceição, ba jornalista, tersa 02 Jullu, iha kna’ar fatin ADTL Kaicoli
Evaristo da Conceição hatutan, defisiensia ne’ebé hamahan iha ADTL sempre hetan subsidiu, nune’e maluk sira uza osan husi subsídiu ne’e hodi hala’o fali atividade negosiu kiik hanesan da-daun Frederico halo iha Timor Plaza nia oin.
“Ita bele dehan katak Maun Frederico Hornai ema ida bele asesu ba subsidio osan difísiensia nian, tanba iha altura ne’ebá Maun Frederico Hornay mak ema ida iha poténsia tebes bele akumulá dokumentus hotu ne’ebé mai husi ema ho difísiénsia iha sosiedade nia leet ne’ebé lahahetan subsidiu Maun Frederico Hornau mak iha kompeténsia ba ida ne’e, entaun automatikamente nia mós hetan subsidiu husi Ministériu Solidariedade sosial inklusivu (MSSI), hateten Evaresto da Conceição
Entretantu, subsidiu ba ema ho difísiénsia uluk hetan $ 30.00 kada fulan no fulan neen simu 180.00, USD hafoin Parlamentu Nasionál foin lalais deside hasa’e subsidiu ba ema ho defísiénsia sa’e ba $50.00 kada fulan no fulan neen total 300.00 USD, ba defisiénsia iha Timor Leste inklui Frederico Hornai.
Jornalista : Zita Menezes
Editor : Agapito de Deus




