Maluk leitores Timoroan tomak, Liliu ba maluk Timor-oan sira mak dadaun iha rai liur hodi buka moris atu bele dezemvolve kada ekonomia familiar nian iha Timor-Leste, iha opiniaun ida ne’e hau, laiha intensaun ruma atu minimiza maluk sira ne’ebe mak dadaun iha hela rai liur hodi buka moris, hau nia parabéns ba imi hotu, tamba liu husi imi nia asaun ita bele ajuda ona ita nia estadu ne’ebe mak sei joven tebes.. nomos hau atu hatete katak sidadaun Timoroan ne’ebe mak sai hanesan traballador iha nasaun seluk, barak ba hanesan interese pessoal, nomos barak liu estadu mak haruka ba servisu.. iha ne’e hau sei koalia foku liu ba sidadaun Timoroan sira ne’ebe mak estadu rasik haruka sai ba nasaun seluk…
Tamba sá mak opiniaun iha leten, saí hanesan materia opiniaun krítiku ba hakerek nain hodi krítika, tanba realidade hatudu katak tinan rua-nulu (20) ita konkista ita nia independensia maíbe ita senti hanesan nasaun ne’e foin mak hari’i iha tinan ida ka rua nia laran, ita senti triste, ita nia nasaun ne’ebe mak ukun an tinan rua nulu (20) ona maibe governasaun hotu-hotu husi 2002 mai to’o agora kuaze hanesan de’it laiha mudansa ruma ba dezemvolvimentu nasional, ita ukun an iha era globalizasaun, era teknolojia, nasaun barak mak ita halo relasaun bilateral,trilateral, ka multilateral, halo koperasaun,maibe laiha politika ida mak ita aprende husi nasaun sira ne’e,.
Faktus tinan 20 ona ita gastu ita nia orsamentu jerál estadu, ho montante maka ( billaun 1 ou 2 ) kada tinan ne’ebe mak governu ezekuta.. maíbe kestaun ne’e saída mak to’o agora kondisaun servisu ba sidadaun sira iha nia rai laran rasik laiha..? talves ita hakfodak, OGE tinan ida nian seidauk ezekuta hotu mais governu halo tan proposta orsamentu ratifikativu ba parlamentu nasional hodi aprova hanesan tinan ekonomika 2022 ida ne’e “Governu atual nia orsamentu geral estadu (OGE) ne’ebe mak parlamentu aprova no PR promulga hamutuk (Billaun 2) foin ezekuta $106,8 ho nia %8, kerdizerke OGE 2022 sei hela 92% mak ezekuta maibe governu haruka tan ona Orsamentu ratifikativu ba PN ho total (billaun 1) Orsamentu nia numeru bo’ot maibe nia efeitu ne’e saída mak to’o agora kampu de servisu laiha ne..?
Maluk barak aseita katak governu nia politika haruka ita nia maluk sira ba rai liu ne’e diak tamba bele ajuda dezenvolvimentu iha rai laran, liliu atu hamenus númeru dezempregu..! Tebes ka hamenus númeru dezempregu..?
Hau hakarak reafirma iha ne’e katak, Timor-Leste ne’e estadu la’os uma kain familiar, Estadu liu husi governu iha obrigatoria tenki kria kondisaun ba ita Timoroan, la’os kada tinan aprova orsamentu geral estadu (OGE) la uja halo dezemvolvimentu, maibe orsamentu sira ne’ebe mak kada tinan aprova somente lakon tutuir ba lider no lideransa politiku sira nia bolsu (koruptor) ikus ita ki’ik mak sai vitima ba ita nia rain rasik, hau foti liafuan simples husi ita nia maun balun “Becora Choke” nia liafuan katak ” Tuir lolos ita Timoroan servisu iha ita nia rain” no mai pasiar ema nia nasaun” la’os mai servisu iha ema nia nasaun fila pasiar iha ita nia rain” liafuan simples ida ne’e atu hatete saída, tuir lolos estadu RDTL liu husi orgaun ezektutivu obrigatoriamente tenki dezemvolve ita nia setores non-petrolifera sira ne’ebe potensial tebes hodi fo retornu ba ita nia estadu, atu nune’e bele garante poupansa ba oramentu husi Fundus petrolifero.
Setor agrikultura, nu’udar setor potensial ne’ebe mak bele garante ba estadu Timor-Leste atu bele kria kondisaun ba nia sidadaun sira, setor agrikultura mós nu’udar setor potensial ida ne’ebe mak governu bele dezemvolve hodi bele hapara dependensia ba nasaun seluk nia importasaun, tamba desde ke ita ukun an, governu sei nafatin hatur povu nia dapur iha nasaun sira hanesan, Vietname,Tailándia, Australia, India, kuitadu dignidade estadu ida ne’e iha ne’ebe..?, Iha sensus 2019, hatudu katak populuasaun ne’ebe mak sei integra an ba iha vida agrikultura hela de’it 66% kompara ho sensus 2015 ne’ebe mak hatudu katak populasaun iha Timor 85% mak sei vida agrikultura, hare’e ba Alokasaun Orsamentu hatudu katak, Total Proposta Orsamentu Jerál Estadu 2021 mak Billaun $1.895. Husi montante ne’e aloka Millaun (Tokon) $31.964 (1.69% husi total orsamentu) ba Ministériu Agrikultura no Peska (MAP). Oinsa mak ita bele dezemvolve ita nia setor agrikultura kuantu mais ita governu somente koloka orsamentu ida ke ki’ik tebes.., ita nia setor potensial ita husik abandonadu depois ita kontinua exporta ita nia povu ba servisu iha liur ne’e mak solusaun hodi hamenus numeru dezempregu..?.
Membru governante sira liliu ministeriu agrikultura loron kalan tur iha Ace laran la tun ba baze hodi observa kondisaun natar barak mak dadaun iha baze, komunidade barak mak komesa konstrui ona uma ba laran, realidade Manututo,vemasse Maliana, komunidade barak mak konstrui dadaun ona sira nia uma, neneik no ba bebeik uma sei nakonu iha natar laran no natar sei laiha tan..
Ita nia setor Turizmu mós nu’udar setor potensial ida ne’ebe mak bele ajuda tebes governu Timor-Leste atu bele kria kondisaun ba Timoroan sira, maibe kuitadu Ministeriu Turizmu tur iha Ace laran, asaun laiha, desde ke planu estratéjiku dezenvolvimentu nasional(PEDN) Governu Timor-Leste aprova OGE bobot hodi koloka ba setor Turizmu, maibe Orsamentu sira ne’e somente temi naran, asaun atu dezenvolve fatin sira ne’e zero kortadu” Fatin Turizmu iha teritoriu Timor laran, hanesan Turizmu Kultural, turizmu Historiku, Turizmu relijíozu, ne’ebe mak potensiál tebes, mais governu nunka mais konsidera ho seriedade, Orsamentu geral estadu(OGE) kada tinan aprova hodi koloka millaun ba millaun ba setor Turizmu maibe orsamentu nia espiritu santu ita la hetan..
Governu Timor-Leste lakohi dezenvolve ita nia setor non-Petrolíferu rua ne’ebe mak hau sita iha leten, kada tinan ba tinan ita hare’e governu ne’e kontente tebes hodi buka dalan oi-oin atu bele haruka sidadaun sira ba servisu iha ema nia rain, ita lahatene governu hatene ka la’e nia impaktu negativu saída kuandu ita haruka sidadaun sira ba servisu iha liur,..?
Kuandu ita nia sidadaun ita haruka ba bebeik rai liur hodi servisu ema nia rain, hanesan mos governu rasik hakarak hamate ita nia setor, edukasaun, saúde, no setor seluk tan.,hau sita nia ezemplu konkretu hanesan tuir maí ne’e :
1. Ita hotu hatene, atu hasa’e rekursu humanus iha setor edukasaun ne’e depende ba Professores no docente, sira, salariu normal professore sira nian iha Timor-Leste eseptu $300.00 dollar mai kraik, Tamba sá mak la investe didiak orsamentu ba professores hodi hasa’e sira nia salariu, maibé ita nia governu kontente loke dalan ba sidadaun atu hodi halai ba rai liur, normalmente servisu iha rai liur traballador sira sei simu osan konta ba oras, hanesan iha Austrália, traballador sira servisu tama tuku 08:00 dadersan sai tuku 04:00 loraik.. servisu kada oras ida $25.00, kada fulan traballador simu $6000.00 entaun governu kuandu kontente demais hodi loke dalan, neneik ba neneik ita nia professores sira mós sei halaí sai hotu hodi ba servisu iha ema nia rain..maka edukasaun iha Timor-leste sei iha presaun bo’ot..
2. Iha setor saúde, ita mediku/a sira nia salariu minimal ita nia governu koloka salariu mininal $300.00 maximal $500.00 mai kraik, hare’e oportunidade sira ne’ebe mak governu kontente hodi loke dalan ba sidadaun katak ( Bele uja pasaporte Timor nian ba Inglaterra) nomos ( bele uja pasaporte Timor nian ba portugal) , governu kontente maibẃ governu la hatene katak ida ne’e bele fo impaktu mós ba setor saúde, kuandu ita nia Doutor/a sira hare’e katak diak liu ba servisu rai liur hodi hetan salariu $6000 ba leten duke servisu iha ita nia rain salariu markarpasu ho $500 mai kraik.. karik ita nia Doutor/a sira desidi sai ba servisu iha rai liur maka pasienste barak sei moras abandonadu…
Solusaun husi atu hapara governu nia politika hodi haruka sidadaun sira ba servisu iha rai liur maka ” Dezenvolve lalais setór agrikultura no turizmu) no mos hadia ita lei sira liu liu lei investimentu sira hodi nune’e dada investor mai ita nia rai laran.
Ikus liu hau atu hatete katak, pontus balun ne’ebe mak hau foin sita liu ba fiar ka la fiar sei sai realidade, kuandu governu kontinua kontente hodi duni maluk Timor-oan sira ba rai liur, tamba sa hau dehan nune’e ” Osan la’os buat hotu, maibe osan bele muda ema nia hakarak iha minutu ida nia laran” hanesan mós osan bele muda ita nia rekursu humanu potensial iha rai laran hodi halai ba rai liur.. Governu tenki kuidadu ho ida ne’e.. sela’e ita sei hakdasak… obrigadu…




