Lafaek News–Ministru Koordinador Asuntu Ekonomia Joaqium Amaral, husu deskulpa ba populasaun rihun rua nulu resin lima (2005), ne’ebe seidauk simu sesta bazika.
Ministru ekonomia ne’e dehan, Karik sesta bazika ne’e atraza uitun, maibe komunidade sira sei la lakon direitu ba sesta bazika ne’e, goernu sei buka hela dalan oinsa bele solusiona komunidade rihun rua nulu resin lima ne’e nia direitu simu sesta bazika.
“Ha’u husu deskulpa mais sira nia direitu la lakon agora ita verifika no rezove kontratu halo distribuisaun, ne’e la problema husi dadus rihun rua nulu resin lima ne’e, 19 mil iha Dili seidauk simu, maibe ha’u asegeura katak sira nia direitu sei la lakon,” dehan Minisrtru Kodernador Asuntu Ekoniamia ba jornalista sira hafoin partisipa fahe sertifikadu ba formandos sira iha sentru formasaun profesional Dom Bosco komoro, kinta (26/08/2021)
Ministru ne’e hateten tan, kona-ba implementasaun sesta bajika pendente ne’e husu ba implementadores sira atu implementa lalais prosesu ne’e liu-liu distribuidor sira ne’ebe toma konta fahe sasan sesta bazika ne’e.
“Fiar katak sira sei imlementa sira nia kna’ar. sira servisu hela ba ida ne’e tanba hau hanoin sira iha responsabilidade ba ida ne ita fiar katak sira kompri sira nia obrigasaun halo distribusaun iha tempo badak “
“Di’ak liu fahe osan”
Iha sorin seluk, Aquilino Guterres Ete-Uku, hateten iha nia observsaun ba implementasaun sesta bazika ne’e ladun di’ak, tanba governu kria politika ne’ebe fo de’it moris ba grupu balun ne’ebe servisu duni ba sesta bazika ne’e, di’ak liu governu fo osan liu husi xefe suku no xefe aldeia sira iha territoriu nasional hodi fahe direta ba populasaun sira, ne’e di’ak liu mak ida ne’e.
“Ha’u hanoin governu fahe osan liu husi xefe suku no xefe aldeia sira entrega direta ba povu, duke ita gasta tan osan ba ema sira ne’ebe ba fahe sasan ne’e mak barak liu, laiha retornu ida, maibe gasta liu ba makina estadu duke fahe ba povu kiik sira ne’ebe terus hela ba hamlaha.
Tuir nia, sesta bazika ne’e di’ak, kestaun mekanizmu implementasaun mak ladun di’ak, dalan di’ak liu mak governu haruka osan ba konta bankaria munispiu nian tuir mai haruka xefe suku no aldeia sira foti fahe direta ba povu atu eskoilla sosa nesesidade ne’ebe sira hakarak atu sosa.
Nia dehan, nasaun ne’e atu la’o ba oin ema hotu tenke fiar malu simu ema seluk nian hanoin sira ne’ebe konstrutivu atu bele hadia buat ruma iha situasaun agora, labele fiar an no hola desizaun tuir ida-idak nia gostu se nune’e sei labele solusiona problema iha rai laran.
“Ita tenke rona malu labele dehan buat hotu ita mak hatene, maske buat ruma la’o la loos, se ita la rona malu oinsa mak bele rezolve povu nia aspirasaun iha situasaun ida agora ne’e, hau hanoin solusaun di’ak tenke fahe osan de’it, depois povu mak sosa rasik nesesidade ne’ebe sira hakarak,” nia fundamenta.
Jornalista : Acacio Pinto
Editor : Agapito de Deus




