Lafaek News—Provedoria dos Direitus Humanus Justisa (PDHJ) konsidera rekrutamentu ba kadetes foun membru Polisia Nasional Timor Leste halo diskriminasaun ba povu nia oan sira.
Provedor Virgilio Guterres Informa sidadaun ne’ebe moris iha nasaun Timor Leste, iha lei nia okos laiha ema ida boot liu lei tanba ne’e tenki valoriza hotu sira nia direitu labele halo diskrimansaun ba sira.
“Ha’u hakarak sita ita nia konstituisaun, hotu hotu hanesan iha lei nia oin no iha direitu obrigasaun hanesan no labele halo deskriminasaun ba ema ida tanba kulit, rasa no estadu sivil ho nia sexu orijen tekniku nia lian pozisaun sosial, ekonómiku hanoin polítiku ideolojia relijiaun instrusaun ka kurisaun mental, purtantu konstituisaun proibi ema atu halo orientidade estadu nian atu halo deskriminasaun, ita hotu tenki hatene liu-liu governante sira katak desizaun polítika saida mak ita halo ou lei oan sira ne’ebé mak ita halo atu regula Ita Nia Sosiedade Lei Sira ne prinsipiu Sira ne tau iha Lei Nia laran ne labele kontraria fali ho prinsipiu Sira neebe maka iha konstituisaun”Dehan provedor Virgilio Guterres ba Jornalista iha konferensia imprensa iha sala Biblioteka PDHJ Kaikoli, Kuarta 13/08/2025/.
Jestor PDHJ ne’e dehan iha artigu 16 ko’alia kona ba proibe deskriminasaun bazea ba rasa iha lei artigu 50 mos rekoñese direitu sidadaun ba traballador nian iha katak aplikasaun ezersisiu direitu nian tenki garante igualdade ba ema hotu.
“iha diploma ministeriál número 17/2025 Juñu iha prinsípiu balu ne’ebe tuir PDHJ haree katak kumpri tebes ita nia artigu iha ita nia konstituisaun artigo 16 konkursu “obedese aos principio de selesão por mérito liberdade de candidatura igualdade de condisões e de oportunidade para todos os Candidatos”ne’e furak tebes, tanba afirma lolos iha neeba katak mérito liberdade de kandidatura katak sira livre vontade atu rejista no kandidatu hotu atu nia aman polisia ou aman veterano tenke liu kondisaun ne’ebe mak hanesan laiha deskriminasaun, tanba Timor Leste ne’e konstituisaun artigu 1 hatete RDTL ne’e estadu de direitu demokrátiku ne’ebe rekonse sidadaun hotu-hotu nia direitu,”Virgilio afirma.
Estadu la’os estadu ida ne’ebe mak mosu iha antigu neeba atu fo oportunidade ba ema boot nia oan mak atu hetan previlejiu de’it, ema funu nain sira iha previlejiu ketak, Ema badaen sira iha previlejiu ketak, tanba sira hetan previlejiu ne’e sira nia oan sira mos tenki hetan previlejiu husi estadu RDTL nian.
Estadu de direitu demokrátiku ne’ebe rekonse igualdade oportunidade ba sidadaun hotu-hotu, tanba ne’e halo deskriminasaun bazea ba estatutu sosial, bazeia ba estatutu sivil solteiru ka kazadu ne’e kontra prinsipiu konstituisaun ninian.
“Primeiro ami hakarak husu ba komandu jerál atu rekonsidera rekejitus sira ne’e ema dehan ita halo deskriminasaun malorek 20% ho jerasaun patriota 20% polisia nia oan Ita haree hanesan la furak ida nee halo fo’er ita nia konstituisaun ne’ebe ita haree no ema rai barak mos haree katak konstituisaun demokrátiku progresivu neebe akumulativu respeitu igualdade,” nia sublina.
“Agora Ita hamosu diskriminasaun sira hanesan ohin ne’e bazeia ba institutu sosial ka uluk nia inan-aman luta iha ne’e laiha sasukat ida sukat dehan nia inan-aman luta ne’ebe sira nia oan sira ne’e jata sai polisia ida diak liu ne’e laiha, ne’e tenki teste fíziku, mental, area akadémiku mak foin determina ema ne’e bele ka lae sai polisia, la’os tan aman polisia ou nia inan-aman veteranu ida ne’e rekejitus ida ne’ebé mak halai kontra prinsipiu konstituisaun nian,” PDHJ ne’e kestiona.
“A. deklarasaun husi konsellu kombatente libertasuan Nasional. Foto kopy kartaun identifika pesoal no sertifikadu Tama iha PNTL ba kandidatu Sira Nia oan husi inan aman PNTL rekejito kandidatu tenki solteiro/solteira no mos elimansaun ba kandidatu sira ne’ebé nia moras Hiv Sida, tuberklose ne’ebé kura tiha ona, menus husi fulan 12, prokurador levant kestaun ne’e, razaun afirmasaun sira ne’e la tuir prisipiu kontituisaun sira nian liu-liu artigu 16 kontituisaun ne’ebe hateten katak proibe ba deskriminaun.
Provedor sublina, kona-ba rekejitus ba elemina ema kabe nain no moras sira husi rekrutamentu ida ne’e hanesan halo deskriminsaun boot ida ba sira.
“Pontus ida ne’ebe mak ami hakarak levanta iha ne’e kona-ba soltéiru primeiru tama polisia ne’e hanesan oportunidade ida hanesan vantajen ida atu kontribui ba redusaun desempregu iha nivel nasional i Labele haluhan realidade katak Ita nia jovem barak mak kaben sedu iha oan, maibe sira fisikamente mentalmente preparadu hela bele konsidera ho sira solteiru tanba ema kaben nain balu idade 20, idade neebe mak produtivu akomulativu hela tuir rekezitus ida ne’e,” dehan nia.
Relasiona ho rekejitos ba admisaun iha kursu formasaun PNTL nian ne’ebé fo sai iha loron 4/08/2025 husi komando jeral PNTL liu husi sekretariu rekrutamentu nian, pontu dahuluk ne’ebé PDHJ hakarak hatoo mak apresiasaun profundu ba governu, tanba ikus mai foti inisiativa atu halo rekrutamento ba polisia hafoin besik tinan sanulu resin laiha rekrutamentu, inisiativa ida ne’e reforsa rekomendasaun prokurador direito humanos nian liu husi relatóriu anual sira ne’ebé uluk provadores sira uluk mos hatama haree katak kapasidade PNTL sira atual rekursus humanos la sufisiente ona atu responde ba ezijensia públiku wainhira iha problema ruma mosu, entaun desizaun atu halo rekrutamento ne’e desizaun ida ne’ebé presija hetan apresiasaun no prokurador hakarak apresia ba inisiativa refere.
Jornalista : Moises Guterres/Trifonio Martins




