Lafaek News—Ministru justisa, Sergio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, Hamutuk ho Prezidente Komisaun Funsaun Públiku Agustinho Letencio de Deus, tersa loron 04/02/2024 fo pose ba funsinárius foun 74 Husi Ministériu Justisa nian.
Prezidente Komisaun Funsaun Públi,ku Letencio de Deus, hatoo agradesimentu ba Ministériu Justisa kona-ba prosesu rekrutamentu administrasaun públiku ne’ebé ho rigor no tuir duni lei.
“Onra boot ida boot tebes tamba ministeriu justisa ne’ebé hato’o hela konvite ba komisaun funsaun publiku bele partisipa serimonia ida nee nia prosedimentu formal tebes ida nee hatudu katak prosesu ingresu ba servisu administrasaun públiku prosesu ne’ebé ho formal no tuir duni lei, dehan Prezidente KFP Letencio de Deus ba jornalista sira iha salaun MJ Kaikoli.
Letencio dehan, iha etapa ikus husi prosrsu ne’e ohin asina termu de aseitasaun ho Ministéiru Justisa atu engresu, ida ne’e ba funsionáriu públiku sei asina termu aseitasaun dala ida tan, prosesu ohin asina termu kontratu ajente, nia durasaun tinan ida, prosesu ohin konstitui forma públiku ne’ebé veinkula ho lei.
Funsionáriu ne’ebé idade 20 to 35 serca porsentu 7 de’it, maioria 50 ba leten, lei husi Parlamentu Nasional fo 180 ba ezekutivu governu nian atu hahu prosesu diskusaun reintegrasaun iha Janeiru 2026, la’os atu reforma ba idade 65, sei haree moos funsionárius sira ne’ebé moras atu nune’e Ministériu Saúde define sira nia estatu moras.
Iha sorin seluk Ministru Justisa, Sergio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, husu emposadu sira atu hametin de’it prinsipiu lealidade, honestidade no integridade servisu ba interese públiku responsabilidade ba komunidade bazeia de’it ba lei sira.
“Hau atu reintera hodi hatete katak desde prinsipio ita nia lei ne’ebé regula konaba ajente ka funsinárius públiku estadu nian regulariza ona katak hametin prinsipio legalidade espirito ida honestidade jelu no mos hala’o servisu hotu ne’ebé integra de’it ba iha interese legalidade interese lejítimu ba iha interese públiku halo buat hotu ne’ebé iha,
Nia dehan, primeira tenke bazeia ba iha lei, segundu tenke haree ba iha disapora prátika internasional ne’ebé prátika sira ne’ebé orienta iha administrasaun públiku, terseiru hare ba iha kontratu no desizaun husi tribunal sira ne’ebé deside ona sai hanesan orden juridiku ne’ebé lori ba, ita atu bele halo komprimenta ba iha prinsipiu legalidade nian ohin komisaun funsaun publiko ministerio justisa ne’ebé sai hanesan benefisiáriu ba iha ajente administrasaun públiku ohin hetan posse.
“Reafirma fila fali ba sira oinsá mak bele hakonu-an ho étika de metodologia iha sira nia komportamentu tenke asumi ho responsabilidade nakonu ho domin ba iha prestasaun servisu,” Sergio sublina.
Jornalista : Moises Guterres
Editor : Agapito de Deus




