Lafaek News—Sabadu (27/09/2024) Rede ba Rai relata ninia deklarasaun polítika nu’udar organizasaun ida ne’ebé luta ba direitu ba rai Timor-Leste, afirmasaun ne’e hato’o liu husi konferensia imprensa iha salaun FOKUPERS, hafoin finaliza Asembleia jeral hamutuk ho organizasaun membru sira.
Portavoz Rede ba Rai, Ines Martins afirma, afirma pozisaun Rede ba Rai mak halo monitorizasaun ba kazu rai, monitoriza ba programa husi governu sira nian mak hanesan Lei, polítika no projetu sira kona-ba rai no advokasia kona ba asuntu rai.
“Rede ba Rai, rede sosiedade sivil Timor-Leste nian ne’ebé halo advokasia ba direitu ekuitativu ba rai, dala barak halo deklarasaun polítika hodi rezolve kestaun sira kona-ba na’in ba rai, uza rai, no potensiál ba konflitu kona-ba rai iha rai laran,” dehan Membru konsellu Rede ba Rai, Ines Martins.
Nia hatutan, pontu xave sira-ne’e iha Rede ba Rai nia manifesta polítika ho objetivu atu garante katak jestaun rai iha Timor Leste ida justu, inkluzivu, no proteje sidadaun hotu-hotu nia direitu, liuliu sira ne’ebé vulnerável liu ba esplorasaun.
Pontu xave deklarasaun ba rede rai mak advokasia ba enkuadramentu legal sira, rede ba rai apela beibeik ba lei kona-ba rai ne’ebé komprensivu no justu ne’ebé proteje direitu komunidade sira nian, partikularmente grupu marjinalizadu sira hanesan feto,labarik, ema ho defisiente, Orientasaun minoritaria, agrikultór eskala ki’ik, no populasaun indijena sira.
“Ida-ne’e inklui dudu ba formalizasaun direitu kostumeiru ba rai no asegura katak sira-ne’e hetan respeitu iha lei nasionál nia laran. Governu tenke hadook an hosi fó prioridade ba jestaun rai estadu nian sein konsidera papél signifikativu hosi rai komunál iha sustentabilidade sosiál, kulturál no ekonómika,” dehan Porta voz.
Direitu ba Rai no Protesaun Legál: Rede ba Rai defende implementasaun tomak lei rai nian, partikularmente “Lei 13/2017” (Rejime ba Titulu ba Rai) no “Lei 8/2017” (Lei Espropriasaun). Lei sira-ne’e esensiál atu proteje komunidade sira, liuliu sira ne’ebé depende ba rai lisan ba sira-nia moris. Subliña katak governu seidauk implementa Lei Espropriasaun no husu reforma legál urjente atu garante direitu ba rai hetan salvaguarda.
Opozisaun ba hadau rai: Rede dala barak ko’alia hasoru hadau rai hosi empreza sira, governu, ka ema sira ne’ebé iha kbiit, hodi defende transparénsia no responsabilizasaun iha negósiu rai nian. Nune’e, husu ba governu atu fó prioridade ba komunidade lokál sira nia direitu duké investidór estranjeiru sira, ne ebé bele esplora rekursu sira hodi halakon populasaun.
Direitu ba Rai Komunidade nian: Aspetu prinsipal ida husi postura polítika Rede ba Rai nian maka defeza ba rai ne’ebé komunidade mak na’in no prátika governasaun tradisiornál ba rai, hanesan liuhosi sistema “Tara Bandu”, ne’ebé promove sustentável no jestaun komunál ba rekursu naturál sira.
Dezenvolvimentu Inkluzivu: Rede ba Rai defende modelu dezenvolvinentu ne’ebé inkluzivu, sentradu iha ema,la husik ema ida iha kotuk no sustentável.
“Dala barak rede ba rai krítika projetu sira ho eskala boot (hanesan infraestrutura ka dezenvolvirmentu agríkola sira) ne’ebé desloka komunidade sira ka ameasa soberania ai-han nian la ho konsulta ka indimizasaun adekuadu,”Porta voz reafirma.
Membru Konselho Rede ba Rai ne’e, argumenta protesaun ambientál: Hare’e ba sensibilidade ekolójiku rai nian iha Timor-Leste, Rede ba Rai subliña nesesidade ba polítika rai nian ne’ebé halo balansu ba dezenvolvimentu ho konservasaun ambientál, hodi husu polítika ne’ebé garante rekursu rai no bee sira jere ho sustentável.
Feto sira-nia Direitu ba Rai: Rede ba Rai mós subliña dimensaun jéneru kona-ba direitu ba rai, dala barak hatudu oinsá feto sira iha Timor-Leste hasoru dezafiu sistémiku sira hodi asegura pose ba rai.
“RBR husu reforma no prátika legál sira ne’ebé asegura feto sira iha asesu no direitu hanesan ba propriedade rai nian. Rede ba rai subliña nesesidade ba polítika inkluzivu ba rai ne’ebé proteje direitu “feto no grupu vulneravel sira” tenik Porta voz.
Rede ba Rai husu ba reforma legál sira ne’ebé rezolve lakuna sira iha kódigu sivíl, partikularmente kona-ba feto sira-nia direitu ba rai, hodi rekoñese katak lei atuál sira la proteje ho adekuadu feto sira iha kazamentu informál sira (koabitasaun la ho rejistu kazamentu ofisiál).
Rede ba rai dudu atu integra jéneru no inkluzaun sosiál iha polítika hotu-hotu relasiona ho rai no garante katak “feto sira iha asesu hanesan ba propriedade rai” no prosesu foti desizaun kona-ba utilizasaun rai. Konflitu Rai no Restituisaun: Deklarasaun polítiku barak husi rede ba rai aborda disputa rai ne’ebé la’o daudaun, ne’ebé restu husi era pós-independénsia bainhira propriedade rai sai kontestadu. Sira husu rezolusaun justu no mekanizmu restituisaun ba sira ne’ebé maka hetan dezlokasaun ka lakon asesu ba sira nia rai bei’ala sira nian.
Monitorizasaun no Ajuda Legál: Rede ba Rai komprometidu atu “monitoriza kazu espropriasaun rai” no garante katak prosesu tuir prinsípiu legál sira. ldentifika ona katak espropriasaun rai barak, partikularmente husi governu, la tuir prosedimentu legál ne’ebé estabelese ona husi “Lei 1/2003″ no dala barak hala’o lahó konsulta loloos ho komunidade sira ne’ebé afetadu.
Nia sublina, importánsia atu kontinua legál no mediasaun” ba komunidade sira ne’ebé envolve iha disputa rai, halo advokasa ba indimizasaun ne’ebé justu no foti desizaun ne’ebé transparente, eviksaun la’os dalan ne’ebe etetivu ba komunidade sira, hosi despezu forsadu, asegura fundu finanseiru ba kestaun rai, no dezenvolvimentu imobiliáriu sira hodi prevene esplorasaun.
Ikus liu, parte Rede ba Rai husu ba governu atu hametin ninia kompromisu ba justisa ba rai luhosi despezu administrativu, asegura fundu finanseiru hodi rezolve disputa rai, no asegura katak prosesu rejistrasaun rai justu no inkluzivu, partikularmente kona-ba feto no grupu vulneravel sira-nia direitu liu husi titularidade ne’ebé serteza.
Jornalista: Gracia Soares/ Natalia de Jesus
Editor : Agapito de Deus




