Lafaek News—Oxfam iha Timor Leste, Segunda (29/07/2024), realiza briefing hamutuk ho jornalista sira kona-ba fundus klimátika ba nasaun hirak ne’ebé ninia dezenvolvimentu la’o lentu.
Objetivu fundamental sira husi briefing ne’e rasik kona-ba Finasiamentu klimátika hosi nasaun boot sira ne’ebé produs emisaun boot liu tanba sira iha fábrika bo’ot no atividade produsaun seluk , nune’e nasaun boot sira fo fundus klimátika ba nasaun kiik sira atu harii komunidade nia rezilénsia hodi hasoru mudansa klimátika tuir Akordu Paris.
Tuir akordu París iha 2016, kada tinan nasaun bo’ot sira aloka orsamentu billaun 100, iha ona estimasaun to’o Biliaun 500 iha tinan 2050, sei aloka ba nasaun hirak ne’ebé ninia dezenvolvimentu iha liu kotuk ka atrazadu atu utiliza hodi halo redusaun ba mudansa klimátika iha nasaun ida-idak.
Programa Manajer Fundus Klimátika Oxfam, Lucio Savio subliña nasaun hirak ne’ebé ninia dezenvolvimentu la’o atrazadu hamutuk iha nasaun 47 inklui Timor Leste, no kada nasaun sei hetan billaun 100, atu hamenus mudansa klimátika mak presiza iha mitigasaun no adaptasaun atu komunidade bele kontinua rezilente ka kontinua moris, osan ne’ebé aloka sei utiliza ba mundansa klimátika iha Timor Leste hamutuk 5,7 Miliaun no Timor Leste utiliza ona millaun 7, hosi fundu-verde nian .
Lucio esplika tan, nasaun boot sira produs emisasun barak liu mak, Xina, Amérika, Austrália, Japaun, Fransa, Nova-Zelándia, Korea Portugál, Suisa Indonézia no seluk-tan no nasaun 10 mak fo ona osan ba Timor Leste, hodi metiga no adaptasaun ba mudansa klimátika, alem de nasaun ne’ebé ho rendimentu aas promete atu mobiliza dólar Amerikanu billaun 100 hosi tinan kotuk too 2025 ba nasaun sira ne’ebé rendimentu kiik inklui Timor Leste.
“Mitigasaun ne’ebé ita presiza halo mak kuda ai-horis hodi hamenus rai-manas, kontrola poluisaun hosi Kareta suar, no ita mos halo adaptasaun mak fornese bee moos halo, bronzon ba mota ninin sira, no bronjon ba fatin hirak ne’ebé rai halai atu be elabele sa’e no seluk-tan, bainhira ita la bele adapta no mitiga nia impaktu mak ita lakon no estragus iha nia osan 1.7 Biliaun maka sei rezolve ba lakon no etragus.
Mudansa Klimátika nia Impkatu akontese ba agriklutra subtánsia nia impaktu ba saúde ambiente no Bio-deversidade sira, impaktu mos ba ema hanesan menus ai-han no má-nutrisaun, bee maran rekursu be manus no seluk-tanm tan ne’e fundus Klimátika ne’e, Implementa hosi Ajénsia Internasional sira ne’ebé iha ona akreditasaun iha Timor Leste.
Jornalista : Acacio Pinto
Editór : Agapito de Deus




