Lafaek News—Ministériu Agrikultura Peskas (MAP), hamutuk ho Ministériu Saúde, sesta (02/06/2023), lansa konferénsia imprensa hodi apela ba komunidade tomak iha territóriu atu labele pániku ho virus RABIES ne’ebé da-daun espailla iha media sosiál.
Asuntu ne’e hato’o husi Diretór Jerál Ministériu Agrikultura, Domingos Gusmão husu ba públiku atu labele pániku ho moras ne’ebé da-daun espailla iha rede social, tanba moras rabies seidauk tama iha Timor Leste,
“Iha fulan rua kotuk liu ba públiku pániku ho moras ravies ne’ebé espailla liu husi media social,iha informasaun kona-ba moras Rabies iha Ona Timor-leste maibé moras ne’e iha ilha So’e provinsi NTT nian, tan ne’e husi organisasaun OIE hamutuk ho MAP halo kedas kontaktu ho autoridade sanitária veternaria iha provinsi NTT Indonézia nian no konfirma katak iha altura ne’eba informasaun ne’e nudar rumoris, sira ne’ebé espailaa iha komunidade nia le’et,” katak DJ MAP, Domingos Gusmão.
Nia dehan, iha loron 28 Maiu tinan ne’e Ministériu Agrikultura Indonézia konfirma katak amostra ne’ebé foti husi animal Asu ne’ebé mate depois tata komunidade ida iha “SOE”no konfirmadu pozitivu moras Rabies ou anjing gila, iha kedas ne’eba autoridade sanitária veternaria NTT Indonesia deklara katak ilha de Timor, iha ona moras rabies, maibé iha loron 30 fulan Maiu foin lalais, Autoridade Sanitaria Veternaria halo diskusaun ho prezidenti munisípiu kafaten TTU hodi foti medidas Imediata kontrola moras rabies ne’e, tuir organisasaun saúde animal mundial, rabies nafatin dezafia saúde públiku, iha istimasaun kauza mortalidade ema barak kada tinan moras Rabies ida ne’e indémika iha 25 provinsi Indonézia nian dezde 0uluk iha ne’eba indémika, maibé moras ne’e mosu sira halo atua prevensaun kedan.

Tan ne’e, iha Timor Leste liu husi ministériu agrikultura hamutuk ho ministériu saúde ho instituisaun relavante sira sei hlo prevensaun ba moras refere.
“Guverno Timor-leste liu husi ministériu agrikultura e peskas hamutuk ho ministériu saúde ho instituisaun relavante sira prepara ona plano kontitensia hodi hasoru moras rabies iha tinan rihun rua sanulu resin hitu (2017) ne’ebé mak uluk mosu iha indonesia Tamba ne’e liu husi ministériu agrikultura no saúde publika Timor Leste halo kedas prevensaun iha tempu ne’eba tamba ne’e Timor-leste sei livre nafatin husi moras rabies husu mos ba publiku labele pániku ba informasaun sira ne’ebé espailla liu husi media sosial, ministériu agrikultura no mos ministériu saúde publika ho instituisaun relavante sira halo ona preparasaun hodi halo atusaun karik moras ne’e mosu,” katak nia.
Iha sorin seluk Representante Diretor Jerál Prestasaun Saúde, Josefina Clarinha João haktuir moras rabies hanesan moras ida ne’ebé da’et liu husi animal tata liliu asu, maibé ninia kauza hamosu moras liu husi Virus barak loos, too ohin loron seidauk iha ninia tratamentu atu bele kura, hanesan mos kazu rabies, maibé iha ona vasina atu bele prevene.
“Maske iha Timor Leste, seidauk rejistu kazu ida kona-ba moras Rabies, Entau husi ministériu saúde seidauk implementa vasina ida ne’e presiza espertu sira atu tur hamutuk hodi bele foti desizaun klaru atu bele lori vasina mai halo prevensaun ba Komunidade sira labele hetan moras rabies,” katak reprezentante MS ne’e.
Representante Diretor Jerál Prestasaun Saúde, Josefina Clarinha João argumenta, too ohin loron nasaun 150, iha kontinente Áfrika ho Asia mak afetadu moras rabies, dadus mos hatudu taxa sobrevivente ema ne’ebé hetan tata moras rabies atu bele moris ne’e kiik liu, sira moris mos ho defektu ne’ebé bo’ot, tanba virus rabies ne’e virus ida ne’ebé ataka principalmente ema nia sistema nervozu ne’ebé kakutak sai hanesan prinsipal orgaun afetadu.
Ministériu saúde mos sei hala’o kampaña hodi fahe informasaun kona-ba moras rabies atu nu’une komunidade sira koñese didi’ak asu ne’ebé mak bele iha moras rabies hanesan asu ne’ebé kabén sulin barak no asu ne’ebé mak agresivu atu nu’une bele evita ema sira han Asu ne’ebé da’et moras rabies, maibé sei iha mos vasina anti-rabies, Ministériu Saúde hamutuk ho organizasaun mundial saúde aniamal halo kolaborasaun ho governu Austrália hodi prepara planu nasional moras rabies.
Iha tempu badak mos ministériu agrikultura ho ministériu saúde sei halo sosializasaun ba area fronteira sira ne’ebé movimentu ba mai iha nasaun vijinu hodi nu’une komunidade sira bele hatama animal sira husi nasaun seluk mai Timor Leste.
Jornalista : Felix Fernandes
Editor : Agapito de Deus




