
Lafaek News–Grupu produsaun hamutuk 7 iha suku Soru ho Leuro postu administrativu Lospalos munisípiu Lautem utiliza material tradisional produs nuu nakfilak ba mina lokal kada litru 5 ho nia presu $.8 hodi solusiona mina importasaun ne’ebé ho presu aumenta kada loron.
Relasiona ho mina folin sa’e iha merkadu Timor-Leste, razaun Prezidente Repúblika Indonézia Joko Widodo deside hapara inportasaun mai iha Timor relasiona konflitus funu entre Ukrania ho Rusia, tan ne’e Timor-oan sira halibur malu ho kapasidade rasik liu husi KOLPING Lospalos harii grupu produsaun nu’u nakfilak ba mina tein modo, ho matenek ne’ebé Timor oan sira iha grupu kolping hahú ona produs mina rasik ba konsumu, maske hala’o de’it ho material tradisionál iha suku Leuro no suku Soru postu administrativu Lospalos musnipiu Lautém.
Kona-ba informasaun ne’e, bainhira jornalista konjunta munisípiu Lautém kompostu husi media online lafaek news, RTTL no Metro FM hakat kedan ba suku Soru no suku Leuro segunda feira ne’e hodi haree rezultadu produsaun nuu ba mina husi grupu kiik ne’ebé harii husi obra kolping Lospalos.
Grupu hitu iha Lautém mak produs mina han hirak ne’e, loron ida masa litru 10-20 kada loron, tenke ho enerjia tanba produs ho material manual diferente ho modernu maibé kategoria home industria, maibé grupu hitu ne’e mós hakrak kaer indústria produsaun mina han iha Lospalos.
Xefe grupu produsaun mina suku Leuro, Ersilia Monterio ba jornalista sira katak iha tempu ida mina importasaun la tama mai Timor ema barak hadau malu sosa mina lokal ne’ebé grupu hirak ne’e produz.
Ami produs mina ne’e tanba hetan tulun husi kolping Lospalos no hetan mós treinamentu oinsá atu produs mina nuu sai ba mina konsumu,’’katak Ersilia Monteiro nu’udar xefe grupu produsaun mina lokal iha suku Leuro, segunda (20/06/2022).
Tuir Ersilia katak, proagrama sesta bázika ne’ebé governu fahe ne’e sosa mos mina produsaun produsaun refere, too agora ema kontinua sosa, tanba natural no iha kualidade di’ak.
Programa sesta bázika ne’e governu sosa ami fornese mina ba governu hodi fahe, agora loron-loron ema mai sosa masa rua too lima, osan sira ne’e ami rai hamutuk hodi fahe ba membru grupu sira, ami nia problma mak persija tebes ekipamentus hanesan mákina, dulas no pres nu nian tanba agora ami uja material balu manual hela tanba ne’e ami lable responde ba merkadu kuandu ema persija barak, agora ami persija tebes atu halo boot industria mina nu’u mais persija tebes governu nia tulun,” nia sublina.
Jestora Grupu produsaun mina ne’e katak, durante ne’e sira nia grupu hetan treinamentu husi KOLPING Lospalos, nune’e matenek ne’ebé sira hetan husi KOLPING konsege produz nuu ba mina hanesan los mina importasaun husi Indonézia ho durasaun tempu naruk.
Iha sorin seluk, xefe suku Luro Carlito Viegas afirma, nia parte hato’o agradesimentu boot ba KOLPING tanba bele fo ona matenek ba membru sira iha grupu ne’e liu husi formasaun konsege hatudu rezultadu pozitivu liu husi transformasaun nuu ba mina ho kualidade di’ak.
Nu’udar autoridade ha’u haree sira uja material manual de’it, maibé rejultadu di’ak no sira iha rendimentu liu husi produsaun nuu sai nakfilak ba mina,, maibé difikuldade mak uza ekipamentus manual ba sira nia produsaun ladún barak, maibé kolping iha planu mós atu sosa mákina harahun nu’u ba membru grupu sira, atu nune’e bele produs mina ho kuantidade as hodi fornese ba merkadu,” autoridade komunitariu ne’e agradese.
Xefe suku ne’e salienta nia parte sei kontinua servisu hamutuk ho obra Kolping ho governu atu haree industria kiik ne’ebé povu rasik hakarak involve an, husu Ministru Komérsiu Indústria atu tau matan ba industria kiik hirakne’e.
Ami servisu hamutuk ho giz lori ona mina tonelada rua ba iha Dili 2021 hamutuk nafatin ho ngo nasionál ida Fundef no GIZ fahe ba ema sira hetan dezastre naturais iha momentu iha Dili ne’e ne’e mos tonelada rua, inisiu tinan 2022 ami lori mós tonelada balu ba halo promosaun iha hotel Timor no Timor plaza, Ami hakarak mina ne’e fan iha timor laran tomak no mós mina ne’e fo moris ba grupu no komunidade sira iha Lospalos, ida mós mina nu’u ne’e husi identidade Lautém oan nian, iha situasaun hanesan ne’e Timor oan hotu tenke servisu hodi responde ba mina ne’ebé mak laiha,’’ nia hakotu.
Jornalista : CE.Lautem
Editor : Agapito de Deus




